Sùnnipàeva esimene osa mòòdus vanaema-vanaisa ja onulaste seltsis.

Teisel pàeval tulid kùlla aga 10-kuune Greta ja 17 kuune Noah.

Kommentaarid:

10/04/2007 Liisi Helena Kasesalu
Mis huvitav rõngas sealt tagant paistab? Mis selles või sellega teha saab?

11/04/2007 Külli Voit
A see on ùks selline pààsteròngas, seest on kummist ja tàispuhutav. Praeguseks on ta kùll oma atraktiivsuse kaotanud, kuid alates 4-5 kuust kuni 9-10 kuuni oli vàga kasutuses. Alguses ta lihtsalt lòsutas seal ja kraapis nàpuga pilte, siis hakkas istuma, siis sisse-vàlja ronima ja oma asju sinna sisse tassima. Nùùd kui vahest vaatab teletupsusid, siis istub seal sees.

11/04/2007 TädiMari .
Ma just vaatasin toda rõngast poes ( seasamas poes, millest juba on juttu olnud) ja meenus teie kodu.., Aga ma poleks arvanudki, et ühel rõngal nii palju kasutusvõimalusi võib olla 🙂 Kas peaks ka panema kingituste wishlisti?

11/04/2007 Külli Voit
Ma tegelikult soovisin tegelustekki, a kuna need olid otsas, siis toodi kingiks ròngas. Seal kàivad peal veel ka mingid kaared, aga neid ma polegi kunagi kasutanud. Ilma kaartetagi suht suur see ròngas. Alguses polnud ma just vaimustuses, tundus paras mòtetus ja 3 kuuselt Triinu pealegi kartis ròngast. Vist oli liiga vàrviline. Aga hiljem on ostunud ùheks enimkasutatavaks asjaks. Eriti hea oli siis kui ta juba ise istus, aga veel ùmber kippus kukkuma, siis hoidsid ààred teda kenasti paigal.

Kommentaarid:

03/04/2007 Monica Juhtund – Orsi
Palju õnne !!!!

03/04/2007 Vanaema Eestist
Õnne, õnne ja veelkord õnne väike kallis Triinukene!

Kuna làhenemas on tàhtis pàev, siis oleme mòlgutanud mòtteid, et mida synnipàevalapsele kinkida. Minu nòudmiseks oli, et mànguasi peab olema ikka midagi tòhusamat kui lihtsalt raamat, (ikkagi esimene pàris synnipàev), ei tohi vilkuda ja koledat hààlt teha ning peab hoidma Triinut tegevuses vàhemalt 15 minutit.

Kàisime làbi kòik kesklinna mànguasjadepoed. Meil on siin ilusaid poode, kus on ilusaid asju ja ja koledamaid poode, koledamate asjadega. Ainus viga, et poed on ju kesklinnas vàikesed ja valikut suht vàhe. Lisaks on selles vàikeses valikus kaduv-vàike valik asju vahemikule 6-18 kuud. Selles vanuses on valida kuubikute (miljon erinevat suurust ja tekstuuri), raamatute (suured, vàiksed, pehmed, kòvad, kummist ja riidest) ja pildipuzzlede vahel. Muidugi on lisaks veel ka need vilkuvad ja laulvad plastmasskolakad, mis jààvad kindlasti màngust vàlja.

Kàisime korra ka linnast vàljas ToyRus tyypi hiigelsuures mànguasjadepoes. Pean ytlema, et see jàttis mulle kustumatu mulje. Kahjuks kyll negatiivses mòttes. Terve hypermarketi suuruse poe peale ei leidnud me isegi yhte pisikest asja mida osta oleks kannatanud. Paolo nentis fakti, et nyyd ta lòpuks mòistab oma vanemaid. Kui 10 aastasena oleks ta vaimustusest  minestanud seal poes, siis nyyd ei tahtnud ta isegi mòelda, et Triinu mòne sealt ostetud plastmassjunniga màngima peaks. Kòik tundus kuidagi nii odav ja vilets made in china. Tegelikult muidugi oligi, mitte ainult ei tundunud.

Asja teeb keeruliseks ka see, et Triinul on paljud asjad juba olemas. Samas pole ykski mànguasi selline, millega ta yksi màngida tahaks. Raamatut on ikka koos tore vaadata, klaverit yle 5 sekundi ju ei klimberda, kiikumiseks on ka vaja, et keegi hoogu teeks. Klotse meeldib lihtsalt yhest kastist teise tòsta, aga sedagi mitte eriti kaua. Palli ka ju yksi ei màngi. Peitus on yks hetke lemmikmàng, aga siingi on ju vaja vàhemalt kahte. Aga mul oleks vahest vàga hàdasti 10-15 min lapsevaba olla. Hetkel aitavad sellistel momentidel màngud, mis ei ole kuidagi seotud mànguasjadega. Nàiteks arvutilaua sahtli tyhjendamine, vanapaberikastis tuulamine, jalanòudekapi sorteerimine vòi màhkmete laialiloopimine. Lemmikruumiks on kujunenud vannituba. Seal on vannimànguasjad, mida hea ònne korral saab vetsupotti loopida; siis on dushikabiin, kuhu saab sisse ronida, et sealt kòik shampoonipudelid vàlja tòsta; seal on sahtlid, kus on karvased juukseharjad ja jàllegi huvitavaid pudeleid ja potsikuid. Mul pole midagi sellise meelelahutuse vastu, ainult et ma pean ikkagi poole silmaga kogu aeg valvel olema, sest kunagi ju ei tea millal see shampoonipudeli lahtikeeramise oskus tuleb vòi àkki on minu teada ohutusse sahtlisse mòni vale asi sattunud.

Huvitav kas eksisteerib mòni mànguasi mis suudab jalanòudekapi, vetsupoti ja shampoonipudelid ùle trumbata?

Kommentaarid:

31/03/2007 TädiMari .
Hah, kujutan ette! Mul on sarnane probleem juba enne lapse sündi. Et tahaks mingeid selliseid lahedamaid ja naturaalsemaid kõrinaid, kui Chicco plastmassijunnid… Või need made in china… Leidsin ühe loodusliku poe, seal peaks olema… . Olgugi, et ma juba tean, et tulevased tädid ostavad nagunii neid roppusi kingiks…Aga nohh, ma oleks tahtnud midagi armsamat ja erilisemat oma lapsele ikka :)
MUl sõbranna on hästi vaimustatud Montessori koolist ja mänguasjadest. Küsis isegi mu käest, et kas mu linnas neid on. Pole! Inglismaal neid leiab, aga siin mitte :)
Aga kas sa nt. näpuvärvide peale ei mõelnud? Või on aastane veel liiga väike? Või pabistad kodu pärast ( mõistetavalt)…

01/04/2007 Vanaema Eestist
Oh, see probleem mul siin kogu aeg üleval…. Tahaks ju ka Triinule ja Robertile mõnd mänguasja aeg-ajalt osta, aga no ei leia midagi. Ikka ühesugused ilusatesse pappkarpidesse pakitud ja läikivad-säravad-piuksuvad-plärisevad asjad. Ja imelik on see, et Irisega ju käime juba kahekesi poes ja isegi tema ei leia tihti midagi, mida tahta (välja arvatud muidugi suured ja hirmkallid mõttetused, nagu see Barbi hobune jne.) Noh ja muidugi igasugused karvased loomad. Aga palju neid siis saab kokku osta? Varsti ei mahu ise tuppa ära. Ja elu näitab, et sellisele karvasele elukale jätkub huvi täpselt kojujõudmiseni, siis jääb tolmuma teiste omasuguste kõrvale. Nii olengi Irisele ostnud rohkem selliseid arendavaid asju – värviraamatud ja väljalõikamise-meisterdamise asjad. Need ongi valmistegemiseks, siis seisavad natuke aega ja võib rahumeeli ära visata, ei võta rohkem ruumi. Aga vähemalt arendavad. Aga vot neile pisikeste puhul olen ka siin kohe täiesti nõutu – kõik liigid, mis vähegi kannatavad minu arust ostmist, on ära ostetud (tegelikult ei ole neid üldse palju) ja nüüd käingi ikka iga nädal mingit mänguasja osakonda kammimas, aga no ei leia midagi…. Arvan, et vetsupott, jalanõudekapp ja pudelid vannitoas jäävad ületamata…. Tegelikult pakuvad neile olulist konkurentsi vee potid-pannid ja issi tööriistad kui neile kogemata ligi saab.

02/04/2007 Külli Voit
Uurisin kohe netist mis see Montessor on ja selgus, et ma olen tàitsa kogemata ostnud mòned montessori mànguasjad. Vòi vàhemasti sarnased. Meil on siin selline pood nagu Città del Sole www.cittadelsole.it ja nemad mùùvad just selliseid arendavaid ja naturaalsest materjalist mànguasju. Reggio Emilias on ka see pood olemas. Pehmeid loomi on meil kah terve pesakond juba. Enamus kingitud muidugi.
Nàpuvàrve ma uurisin, aga need on alla 3 aastastele ikka jàrelvalve all, aga ma tahaks midagi sellist kus ma ise vàga valvama ei peaks…:o) Ja eks ma kardan seinte pàrast kah, just sai ju vàrskelt valgeks vàrvitud. Ma kardan, et hetkel prooviks Triinu neid rohkem sùùa kui paberile mààrida. Vàhemasti nii ta teeb pliiatsitega. Kòik huvitavamad màngud, vàrvimised ja meisterdamised hakkavad kuskil 18 kuust, sinnani on ta ikka paras totu veel.
Nùùd me vist otsustasime, et kingime sellise titelikuma kiikhobuse vòi siis 3-rattalise, millega ta varsti saaks mànguvàljakul ringi kimama hakata.

02/04/2007 Lilian Pipar
Hei väikene armas pere!

Väikestel lastel on väikesed peod,
väikesed südamed, väikesed teod…
Väikestel lastel on veeselged silmad
nende jaoks selged ka vihmased ilmad!
Väikestel lastel on looduse juuksed,
tõeline naer ja tõelised nuuksed…
Kallis Triinu!
Jäägu Sul silmad veel kauaks nii särama,
lahti siis Sulle kõik maailma väravad!

PALJU ÕNNE!!!

20/04/2007 Jarmo Sarnet
Näiteks metalne läikiv vahululp, selline millega saab lõunapoolses toas päikest püüda. Meie Mardi vaieldamatu lemmik. Juba vast 2 aastat, kui juhtume päiksega toas olema, siis tavaliselt vudinal kööki päiksepüüdjat tooma.

Eile oli siis see kauaoodatud pàev kui Triinu tegi esimesed kaks meetrit omal jalal. Jeeee!! Alati kòik ootavad seda kàimahakkamist nagu hingeònnistust. Ega meiegi enamusest erine. Ma ikka loodan, et kui omal jalad all ja vabadust juures, siis ehk vàheneb ka see minu jala kyljes rippumise komme ning ehk ka sùlestassimist jààb vàhemaks. Mànguvàljakul saaks kah Triinu rohkem asjatada.

Triinul làks pùstitòusmisest kàimahakkamiseni pàris tùkk aega. Kaheksakuuselt tiris end toe najal pùsti ja hakkas mòòda mòòblit kruiisima, 9-kuuselt seisis ilma toeta ja kàis kàtest kinni hoides juba vàga hàsti. 10-kuuselt jooksis kui kàtest hoidsin, aga lahti lasta ei tahtnud. Vahel harva kui end unustas, lasi ùhe kàe lahti ja pani ikka sama tempoga edasi. Siis aga avastas, et ainult ùhe kàega hoitakse, jài seisma ja hakkas ruttu hàdaldama.  

Minu seljale on need kuud vàga vàsitavad olnud.

Paar pàeva tagasi laenasime Noahilt sellise lùkatava kàru, millega talle vàga meeldis ringi kàrutada enne kui ise kàima hakkas. Triinu kah paar pàeva kihutas sellega mòòda tuba, kuid nùùdseks on huvi juba raugenud.

Muidugi ega need esimesed meetrid tàhenda veel, et nùùd ise kàima hakkab. Aga ma vàhemasti loodan.

Kommentaarid:

28/03/2007 Vanaema Eestist
Jeee!!!! Tore uudis. Aga tegelikult, arvan, et hakkab väga õigel ajal käima. Olen lugenud ja kuulnud, et ei ole üldse hea kui lapsed jätavad käpuli liikumise vahele ja on kohe 9-10 kuuselt püsti ja käivad, sest siis jäävad jala-selja luustik ja lihased õieti välja arenemata ja see võib tulevikus probleeme tekitada. Ja Triinust tuleb vist ju pikk tüdruk ka, mis on juba iseenesest luustikule riskifaktor (eks emme tunneb seda omal nahal). Nii et Triinu 2 kuud käpuli tormamist on ilmselt väga hea asi ja nüüd on ta täiesti valmis püsti liikuma-

29/03/2007 Külli Voit
Eks ta ise teab kòige paremini millal see òige aeg on, mina vòin siin igast asju tahta…Pealegi pidavat kòik need beebiaja arenguetapid geneetiliselt ette mààratud olema. Paolo hakkas igal juhul peale aastat kàima.

31/03/2007 TädiMari .
Mul ei ka muud üle kui õnne soovida esimeste sammude puhuks!!

Sellise kummalise nimega on Itaalias, vòi vàhemasti Veronas, kohad kuhu saab lapse paariks tunniks hoiule viia. Nad kyll nimetavad end asilo’ks (lasteaed eesti keeli), kuid kuna lapsed seal  ei maga ega sòò ning yle 3-4 tunni last ei hoita, siis pigem on see lastehoid. www.ilmondodeibimbi.it

Triinu nyyd kàibki seal 3x nàdalas nii tunnikese màngimas ja ilma emme-issita olemist harjutamas. Algus oli vàga paljutòotav. Triinu tormas kohe mànguasju sorteerima ja unustas minu kohaloleku tàielikult. Lapsi on seal tavaliselt 2-5, vanusest 1-6 aastat. Minu àraminemisega pole siiani probleeme, kuid nùùd nòudvat ta suht kohe sùllevòtmist ja enam maha panna ei lase. Vòi siis ainult juhul kui ta sealt kòrgelt midagi huvitavat maas nàeb. Igal juhul alati kui me Triinule jàrgi làhme, on ta kasvataja sùles. Igati ròòmus, aga sùles. Kuna ta on kòige pisem, siis konkurentsi talle ei ole ja siiani pole ka kasvataja nurisenud.

Lisaks kàib Triinu korra nàdalas vanaema-vanaisa juures. Peale uinakut viin ta sinna, seal ta siis vanaemaga sòòb ja pàrast tulevad kolmekesi kàrutades koju tagasi. Ka sinna jààb ta hea meelega, ronib vanemale sùlle ja lehvitab mulle, et vòin àra minna juba.

Seega, emme-issita olemine juskui probleem ei oleks. Miks siis aga kodus olles mul kogu aeg ùks allameetrine jala kùljes ripub?!?

Kommentaarid:

26/03/2007 Vanaema Eestist
Ehee…. See on ju Eda ja Irisega samuti. Vähemalt veel paar aastat tagasi oli – vanaema juures on Iris täielik ingel ja siis oli ka ingel kui emmet kodus ei olnud. Aga kõik muutus kohe kui emme nähtavale ilmus, siis rippus jala küljes ja ainult üks suur viu-viu.

Peale Mauritiust on Triinu vàga sotsiaalne. Vahetult enne àrasòitu sai tal lehvitamine selgeks. Mauritiusel ta siis agaralt praktiseeris seda. Kuna puhkuse ajal on inimesed tavaliselt rahulikud ja neil on aega maa ja ilm, siis loomulikult kòik nad lehvitasid vastu, naeratasid ja peatusid, et Triinuga ninnu-nànnutada.  Triinu jagas selle pòhjus-tagajàrg seaduse kiirelt àra ja piisas kui silmapiiril oli aimatav inimkogu kui Triinu, omal suu kòrvuni, juba hakkas lehvitama. Tavaliselt kahe kàega korraga.

Veronasse tagasi tulles jàtkas Triinu samas vaimus. Muudkui naeratas ja lehvitas. Kuid siin on ju tànavad rahvast tàis, kòigil on kiire ja kes seda vàikest inimest oma lehvitamistega ikka jòuab màrgata, veel vàhem vastu reageerida. Triinu siis yksi muudkui lehvitas ja kui jàrjekordne kiirustaja kàrust mòòda tuiskas, siis vaatas jàrgi, et kus nyyd nii kiire. Mul oli kohe Triinust kahju ja pyydsin talle seletada, et ega kòigile ei peagi lehvitama, ainult neile kes kòige rohkem meeldivad. Onneks vahest ikka mòni mutike jài ka seisma ja lehvitas vastu. Nyyd on Triinu oma vàikese eluòppetunni làbinud ja enam kòigile tànaval ei lehvita.

Kommentaarid:

26/03/2007 Vanaema Eestist
No pole hullu, tulete suvel eestisse, siis siin saab ta lehvitada ja tähelepanu nii et küll saab – edapere ja vanaema ja lugematud sõbrannad lastega ja ilma… Kõik ju tahavad Triinut näha ja imetleda.

26/03/2007 Külli Voit
See talle kindlasti meeldib!

Kommentaarid:

21/03/2007 Liisi Helena Kasesalu
Väga tore, et uus auto. Minu kõige meeldejäävam autosõit on muuseas ka seotud just teie orantsi Citrööniga, nimelt kui oli tarvis Veronast ülihelikiirusel Bergamosse (või oli see mõni muu vahe peatus) rongi peale jõuda. Siis Paolo kimas nii, et alla 160 km/h spidomeeter ei läinud. Ma ei julgenud iitsatadagi taga pingil, olime nagu taskunoad ühes asendis ja värisesin Indreku käest kinni hoides. Siiamaani ikka vahel meenutame seda pöörast sõitu :)))

24/03/2007 Külli Voit
Eheh…See oli Brescia, kuhu me jòudma pidime. Selle kihutamise juures oli veel ka see konks, et Paolol oli KINDLASTI vaja sama kuupàevaga mingisugune tòòaruanne kuhugi saata, muidu oleks tal kolm tuhat eurot lendu làinud. Seega oli eluliselt oluline, et te Brescias rongile saaks, sest muidu oleks pidanud teid kuni Bergamoni viima ja siis oleks aruanne tegemata jàànud kah.

24/03/2007 Vanaema Eestist
hei-hei, Eda siin! Ma kohe pidin õnnitlema passati klubi liikmeks saamise puhul. Meie oma küll juba penskar, aga töötab ausalt ja ruumi on ka. Kitsas on ainult siis, kui Ralf ka peal on, olenemata reisijate üldarvust.

20/04/2007 Jarmo Sarnet
Küll see ka väikseks jääb 🙂

 Esimesed sõnamoodi asjad jäävad tegelikult juba paari kuu tagusesse aega. Aga kuna need n.ö. sõnad olid arusaadavad ainult mulle, siis ma väga tõsiselt neisse ei suhtunud. Sest ma polnud kindel kas Triinu tõesti ütleb midagi või on see lihtsalt minu fantaasia vili. Tegelikkus on avatavasti kuskil vahepeal.

Aga peamine millega Triinu mind iga päev jahmatab, on see kui paljudest asjadest ta juba aru saab. Kõige esimesena ja väga kiiresti said selgeks tuline ja ai-ai. Selleks ei olnud vaja teha muud kui kogemata tulist radiaatorit katsuda. Nüüd pole mingit probleemi Triinut kohvitassidest või pottidest-pannidest eemal hoida. Selge on ka EI ja ei tohi, mida ta üllataval kombel siiani isegi kuulab. Ega meil neid EI asju palju muidugi ole. Telekaekraani ei tohi patsutada, DVD ja nõudepesumasina ukse peale ei tohi ronida ning oma riideid ei tohi riiulist maha tirida. Ongi kõik. Potililled teda ei huvita, samuti seisab põrandalamp rahulikult omal kohal. Ainus kus see EI kuidagi mõjuda ei taha, on söögilaud. Üldiselt ei ole lubatud toitu põrandale loopida. Kui kukub, siis kukub, kuid sihilikult kausist põrandale kühveldada ei tohi. Siiani on siiski suurem osa laua all, seda Linnu ja Trilli rõõmuks muidugi.

Kommentaarid:

23/03/2007 Lilian Pipar
Triinul on väga tore kodulehekülg ja ütlemata tubli emme! Külli, Su jutud on väga armsad ja huvitavad. Ja kiitused ka fotgraafile! Toredad pildid.

See kodulehekülg on õnnelik koht – siin läheb tuju heaks!
🙂

24/03/2007 Külli Voit
Aitàh kenade sònade eest Lilian! Mis puutub fotodesse, siis teie peres on kyll keegi lausa kuldse fotosilmaga, nii hàid vòtteid pole ma ammu nàinud kui teie piltidel.