Tag Archives: kingitus

Greta kingitus

Ma pean ikka oma nàputòò ka siia ùles riputama. Eriti arvestades, et see vist ainuke viimase paari aasta jooksul, seega on see vàgagi màrkimisvààrne saavutus ja ise ka ei usu, et tòesti sellega hakkama sain. Idee eest kiidan Riinat, tema imearmsad majakesed mind tiivustasidki.

Aega mul eriti ei olnud, sest need synnipàevad tulevad ju alati nii ootamatult! 🙂 Aga yllatuseks sain kahe pàevaga valmis. Esimene pàev panin Bjòrki laulma ning muudkui mòòtsin ja lòikusin, òmblesin ning muidugi ka harutasin, sest ega mina ju viitsi yheksa korda mòòta, pigem ei mòòda yldse vaid lòikan huupi. Ka Greta nina all, sest ega tema aru saanud, mis ma seal meisterdan.

Maja lòunakyljes kasvab nòòbipuu. Kaunistamiseks ning detailideks jài mul teine pàev. Siis tuli juba nokitseda salajas, sest kui maja vormi hakkas vòtma, tabas Greta silm selle kohe àra ning ta hyydis ròòmalt “Sisse!” Ehk siis tal oli juba plaan, mis kòik ta sinna sisse paneb. Panin siis aga lapsed tuttu, òòylikooli kàima ning nii see maja valmis.

Maja pòhjakyjlel elab Muri. Muri kuut on natuke viltu, aga ega ta eriti seal olegi, rohkem ikka pererahvaga koos, majas sees.

Maja tagant algab mets.

Ning ikka pererahvas ka. Need nukud olid Triinu ja Ato poolne kingitus Gretale. Ema ja isa on kyll mingi teise perekonnaga segamini làinud. Nii roosast kleidist vòin ma ainult unistada ja pikki, punaseid ja lokkis juukseid ei saa ma vist kah parima tahtmise juures. Ning lipsuga kàib meie issi ainult unenàgudes ja vuntse ma tal kyll màrganud ei ole. Vòi noh, kui see nàdalane habe ymbert àra ajada, siis tegelikult tuleks vunts vàlja kyll. Puudu on Greta, aga teda ennast see hetkel ei paista hàirivat. Maja on kenasti ka kasutuses, mis on ju kogu asja juures veel vaat, et kòige tàhtsam. Ka Triinu màngis sellega yks òhtu tund aega jàrjest. No Atot erutab see vist kòige vàhem kui vàlja arvata see kord kui ta leidis, et see toimib pàris hàsti ka pallina.

Pàris mònus oli vahelduseks midagi sellist nokitseda, usun, et see ei jàà mul viimaseks ja ainukeseks majakeseks.  Sellibne tore paraja suurusega tegemine. Ei ole tyytu ja yksluine nagu kipub olema kudumine vòi heegeldamine (minu jaoks siis) ning mitte hullult suur projekt, nagu mòne teki vòi vaiba valmis meisterdamine.

Kingitus

Triinu: Emme, ma tahan minna ykspàev issiga koos apteeki, aga sina ei tohi tulla.

Mina: ahah, nojah, mine siis. Aga miks mina ei tohi tulla?

Triinu: Sest ma tahan sulle kingitust osta.

Iseenesest ju vàga armas mòte, aga miks ja mida apteegist?!

See igal juhul jàigi saladuseks, sest apteeki nad issiga ei jòudnud. See-eest aga sattusime Bolzanos raamatupoodi. Triinu tahtis ilmtingimata minna ja midagi omale oma enda isikliku raha eest osta. Tal ju kolm hammast àra kukkunud ja iga hamba eest hambahaldjas  natuke raha jàtnud. Tiirutame poes ringi kui Triinu tuleb minu juurde ja ùtleb, et ma pean poest àra minema. Vòi vàhemalt ei tohi ma vaadata. No ma siis tegin asja teiste riiulite vahele, et ta saaks oma salaasjad àra aetud. Nàgin et krahmas midagi riiulilt ja marssis kavala nàoga kassasse. Kassas vist selgus, et tema hambahaldja rahadest sellise piibli jaoks ei jàtkunud, aga ònneks oli olemas ka issi kes abistava òla alla pani. Kingitus pakiti kenasti àra ja enne mulle seda kàtte ei antud kui hotelli tagasi jòudsime.

Vot selline kingitus siis. Mitmekordne ròòm. Et kohe spetsiaalselt mulle tehakse kingitus ja et see kingitus on just midagi sellist, mida ma alati olen tahtnud, aga kunagi pole raatsinud ise osta. Triinu pani kohe esimese korraga naelapea pihta. Ise ta oli ka vàga rahul ja yltes, et kuna mulle ju meeldib kooke teha ja eriti meeldib mulle shokolaad, siis muidugi valis ta selle raamatu. Natuke vòib-olla valis muidugi ka enda maitse jàrgi, sest suuremat shokohoolikut kui Triinu on raske leida. Aga no kingitus peabki ju olema selline mis omale ka meeldib. Nyyd aga muidugi Triinu muudkui lappab seda raamatut ja nòuab, et me sealt kohe igasuguseid asju tegema hakkaks. No eks ma yritan, kuigi minu kùpsetamise taseme juures on see raamat juba kòrgem pilotaaz.

Kingitus

Triinu: “Emme, me tegime Atoga sulle kingituse! Me otsustasime, et me enam yldse ei kakle ja yksteisele haiget ei tee!”

No kas saab veel paremat kingitust olemas olla!

PS. Pool pàeva kingitus isegi kestis. Mitte, et nad nyyd nii kohutavalt kogu aeg kakleks, aga vahel ikka juhtub.