Greta jookseb minu juurde, näos ahastus ning meeleheide, purskab südantlõhestavalt nutma ja pahvatab välja: Emme, kui mul sünnib tita, siis mina ei taha, et sina nonnaks hakkad ja emme enam ei ole!!! Mina kaldan nii!!! Väikese lapse SUUR mure…

Selle väikese nupukesega avame peale suurt pausi järjekordse blogihooaja! (No ma loodan, et ikka avame….eks ole näha). Kõigepealt paar juba väääga vana ja ammu kirjutatud postitust, mis aga viimast lauset ootasid ja seega avaldamiseni ei jõudnud. Ja äkki siis tuleb varsti midagi uut ka….

Ujulas:

Greta on juba riides.

Mina: “Greta, mine Atoga ja kuivatage fööniga juuksed ära.”

Greta: Ei, ma ei taha.

M: Miks sa siis ei taha?

G: Tahan sind vaadata.

M: Tahad vaadata kuidas ma end riidesse panen?!?

G: Jaa! Sa oled nii ilus kui sa end riidesse paned! (Sei bellissima quando metti i vestiti!)

Grazie, amore mio! 🙂