Yldiselt vòib òelda, et kass on oma kohust tàitnud. Vòi noh, tàidab seda endiselt kohusetundlikult. Triinu nukrutsemised on vaat et mòòdanik. Linnu magab kyll endiselt Triinu voodi kòrval sydamekujulisel padjal, tekk ka peal, kuid jutt làheb Linnule aina vàhem. Me seda tagant ei òhuta kah. Igaòhtused head òòd ytlemised ja òhumuside saatmised on muutunud yksikuteks kordadeks. Ma arvan, et nii ongi hea. Ega see nukrutsemine Linnut tagasi too ja peab laskma sellel kurbusel àra minna, siis on  hiljem palju lihtsam ròòmsat meenutada. Linnu tulebki vahest meelde just oma naljakate tegemistega. Kuidas ta oma pesas pusserdas ja tiirutas enne kui mugava asendi leidis vòi kuidas ta autos iga valgusfoori peatuse juures krobinal pysti tòusis ja vaatas meid oma unise pilguga, et noh, kas hakkame maha minema. Selliseid naljakaid seike on tore meenutada, siis nad Atoga naeravad, nii et piss pyksis.

Kass aga on ise omaette tegelane. Oudne nyhkija ja pai norija. Elab sòna otseses mòttes seljas. Kui vàlja ei tee, siis ronib pàhe ja hakkab juukseid nàrima. Mulle meeldivad kòik loomad, aga ma olen siiski rohkem koerainimene ja seega ma vàga ei tunne vajadust pidevalt kassi paitada vòi syles tassida. Ma ei tea kas kass saab sellest aru ja leiab, et mul oleks aeg oma vaateid muuta, igal juhul iga kord kui ma maha istun, on ta mul syles. Kòige jamam on siis kui tahaks lugeda vòi arvutit nàppida. Siis ta sàtib end kenasti mu rinnale, minu nào ja raamatu vòi ipadi vahele, nii et ma midagi ei nàe. Arvutiga on veel eriti jama, sest seda ta hakkab veel ka lisaks kàpaga nàppima, pyyab pilte ekraanilt. Kappide ja laudade peal kàib ka yks suur ronimine. Kuidas teha kassile selgeks, et sòògilaual ei jalutata? Koeri ma vòin treenida, aga kassiga ei oska midagi peale hakata. Ajame teda jàrjepidevalt laualt maha, aga tàpselt sama jàrjepidevalt on ta uuesti laual tagasi.

Kannatlik on ka, sest no mis seal parata, eks ta saab ikka solgutatud siin kyll. Hea, et suurimad solgutajad on pool pàeva kodust àra. Triinu on tegelikult tubli, oskab kenasti sylle vòtta ja enamastit eeb lihtsalt kalli ja pai. Aga siis on ju kohe vaja ka Atol kassi kui Triinu teda korra katsub. Ja no Ato haare on juba hoopis mdiagi muud kui Triinu oma. Aga vaatamata tema mehistele vòtetele, kass tema kàes siiski ei kràunu. Juu siis vàlja pàistab karmim kui tegelikult on. Ainus, kes kassi kràunuma saab, on Greta, aga siikohal ei ole mul muud òelda, kui ise on syydi. Sest no kassi Greta kyll kàtte veel ei saa ja kui kass ise talle pidevalt nii nina alla end sàtib, no mis siis teha.

Magamiseks tahab kass ikka kellegi làheduses olla. Ta on kòikide voodid àra proovinud, viimased òòd on olnud Greta jalutsis. Oo jooksul kàib ta tegelikult nii mònedki erinevad voodid làbi. Viimasel ajal tahab kass hirmsasti òue. Sellega seoses otsutasime, et tuleks kiiremas korras yks vàike operatsioon ette vòtta, sest hulkumist me siin ei soosi. Oue saab kah esialgu ainult nàiliselt, kinnisele terrassile, aga hetkel sellest talle piisab. Istub pool tundi terrassi ààrel, imetleb maailma ja juba tulebki ukse taha nàuguma, et sisse lastaks. Isegi aeda pole ta veel saanud. Kassi andnud tàdi teadis rààkida, et noored kassid tuleks toas hoida, siis ei kipu nad ka hiljem hulkuma. Kui aga noor kass on pidevalt vàljas, siis tahabki ta vàlja elama jààda ning tuleb koju ainult sòòma ja magama.