Yldiselt polnud ma siiamaani otsustanud, mis nende pàkapikkudega see aasta ette vòtta. Kuna meil on ju ka see Sanda Lucia 13ndal detsembril ning befana peale aastavahetust, siis on seda kòike liiga palju. Seda viimast meie kyll yritame ignoreerida, aga alati tuleb kuskilt (loe nonnid vòi muud tàdid ja onud) mòni kommipakk. Santa Luciat me ignoreerida ei saa. See oleks vaat et sama kui ignoreerida synnpàeva, vòib olla isegi hullem. Yhed pàkapikud sinna vahele veel mahutada, tundub liig mis liig.

Seega otsustasin esmalt oodata vàhemalt 8ndani ja siis vaadata, kas tulevad need pàkapikud vòi ei. Kaheksandal hakkab meil siin niiòelda ametlikult see jòuluaeg, tuuakse kuusk tuppa jne.

Juhtus aga midagi tàiesti ettearvamatut. Yks òhtu, kui meil oli vàljaminemise plaan, tuli nonna lapsi hoidma. Hommikul tulevad mòlemad suure ròòmu ja òhinaga – pàkapikk oli neile kommi toonud! Vanaema oli omaalgatuslikult pàkapikku teinud, meile midagi ytlemata. Nojah, mis seal siis ikka, kui tulid siis tulid. Ega nyyd enam ei saa asja pooleli jàtta.

Ato eelmisest aastast seda pàkapikuasja eriti ei màleta. Vòi siis lihtsalt teda ei huvita, igal juhul pole ta kunagi mingeid kysimusi esitanud, stiilis, et kuidas pàkapikk tuppa saab ja kus ta need kommid toob. Minu arvates on tal peamine, et kommi saaks, muu on suva. 🙂

Triinu, minu arvates jagas aga juba eelmine aasta àra, mis tegelikult toimub. Seda, et jòuluvana oli Leo, ytles ta mulle kohe, aga lisas siiski juurde, et tegelikult on Lapimaal ikka pàris jòuluvana ka. Tòenàoliselt talle vàga meeldiks uskuda, et jòuluvana ja pàkapikud on olemas, seega teeb ta màngu kaasa. Umbes nii, et no kui te nii vàga tahate, et ma usun, ma siis usun. Peaaasi, et ikka kommi saaks ja kinki toodaks.