Sellise kummalise nimega on Itaalias, vòi vàhemasti Veronas, kohad kuhu saab lapse paariks tunniks hoiule viia. Nad kyll nimetavad end asilo’ks (lasteaed eesti keeli), kuid kuna lapsed seal  ei maga ega sòò ning yle 3-4 tunni last ei hoita, siis pigem on see lastehoid. www.ilmondodeibimbi.it

 

Triinu nyyd kàibki seal 3x nàdalas nii tunnikese màngimas ja ilma emme-issita olemist harjutamas. Algus oli vàga paljutòotav. Triinu tormas kohe mànguasju sorteerima ja unustas minu kohaloleku tàielikult. Lapsi on seal tavaliselt 2-5, vanusest 1-6 aastat. Minu àraminemisega pole siiani probleeme, kuid nùùd nòudvat ta suht kohe sùllevòtmist ja enam maha panna ei lase. Vòi siis ainult juhul kui ta sealt kòrgelt midagi huvitavat maas nàeb. Igal juhul alati kui me Triinule jàrgi làhme, on ta kasvataja sùles. Igati ròòmus, aga sùles. Kuna ta on kòige pisem, siis konkurentsi talle ei ole ja siiani pole ka kasvataja nurisenud.

Lisaks kàib Triinu korra nàdalas vanaema-vanaisa juures. Peale uinakut viin ta sinna, seal ta siis vanaemaga sòòb ja pàrast tulevad kolmekesi kàrutades koju tagasi. Ka sinna jààb ta hea meelega, ronib vanemale sùlle ja lehvitab mulle, et vòin àra minna juba.

Seega, emme-issita olemine juskui probleem ei oleks. Miks siis aga kodus olles mul kogu aeg ùks allameetrine jala kùljes ripub?!?

Kommentaarid:

26/03/2007 Vanaema Eestist
Ehee…. See on ju Eda ja Irisega samuti. Vähemalt veel paar aastat tagasi oli – vanaema juures on Iris täielik ingel ja siis oli ka ingel kui emmet kodus ei olnud. Aga kõik muutus kohe kui emme nähtavale ilmus, siis rippus jala küljes ja ainult üks suur viu-viu.