Kàisime Triinuga koertenàitusel. Kahjuks on bokserid ja labradorid erinevatel pàevadel ning meie sattusime labradoride pàevale, seega Lynnisid me ei nàinud, aga see-eest oli oi kui palju Trillisid!
Samas muidugi peab mainima, et saali laes rippuvad hiigelvalgustid ja suured rohelised prygikastid said vist suurema tàhelepanu osaliseks kui koerad.
Lapsed òpivad kogemuse kaudu. Ehk siis nad ahvivad tàiskasvanuid ja niimoodi saavadki kòik eluks vajalikud nipid selgeks. No nàiteks kui ma rààgin tàis suuga, siis on suht suur vòimalus, et ka Triinu saab selle kombe omale kylge.
Viimasel ajal on Triinul uus mood nina krimpsu tòmmata ja puhiseda. Meie majapidamises on ainult yks tegelane kel on kortsus nina ja kes puhiseb. Mina see ei ole ja tàiesti kindlasti ei ole see ka Paolo….
Khmm…
Kommentaarid:
06/12/2006 TädiMari .
Issver kui armas!! Vot seda väikest koerapoega tahaks kohe oma silmaga näha!
Kui see esimene haigus – kolmepàevapalavik – làks nii kiirelt mòòda, et ei 
saanud òieti arugi, siis seekord nii lihtne see asi ei ole. Juba nàdal aega nohu ja kòha kallal ning kuidagi àra minna ei taha. Midagi hullu pole, selline tavaline kylmetushaigus, aga paha on ju olla ikkagi kui tatt muudkui voolab ja kurgus kratsib. Ja kuidas sa teed 8-kuusele selgeks, et tuleb lihtsalt olla kannatlik ja oodata kuni haigus yle làheb ning mida vaiksemalt ja rahulikumalt olla, seda kiiremini see toimuma saab. Selle jutu peale hakkab 8-kuune syles hullunult yles-alla pòrkama….
Emme, millal me siis òue làhme?
Kommentaarid:
05/12/2006 Vanaema Eestist
Vaene väike vang oma valvuriga…..
Mina rààgin Triinuga eesti keeles, Paolo itaalia keeles. Nii nagu peab, et mòlemad keeled korralikult ja puhtalt selgeks saaksid. Itaalia keelt yritan vàltida, sest, no mis seal salata, rààgin ju endiselt vigadega ja aksendist ei tasu yldse juttu teha. Vahel muidugi lipsab ka mòni fraas itaalia keeles, eriti kui kambas ka mòni itaallane, aga yritan seda vàltida ja Triinuga kahekesi olles rààgime ikka eesti keeles. Paolol seda probleemi ei ole, sest ta ju eesti keelt ei oska. Kuigi E-Nagu Eesti tolmleb riiulil. Mida ma aga kuulen yks hommik kui Paolo mul pòònata lasi ja Triinuga ise tegeles – Dov’è notsu?, Kus on kass?, Musikas ja kalas on punased (tòlk. maasikas ja kalad)…jne. Kòik muidugi superpuise itaalia aksendiga. Paolo luges Triinuga eestikeelseid raamatuid. Igati tervitav nàhtus tegelikult, sest nii saab ka Paolo natuke eesti keelt suhu, iseasi muidugi kas ta selle oskusega ka tàiskasvanutega vestlust arendada suudab. Kuid mis saab Triinu eesti keelest niimoodi?!
Kommentaarid:
23/03/2007 Lilian Pipar
Ohh, kui vahva! Laur Matthias käib ju vahel minuga koolis kaasas ja veedab siis 1,5 tundi keeltemajas lastetoas. Seal on tal mänguseltsiliseks kakskeelne Mattias (minu poisist 1 kuu vanem). Mattiase issi on inglane ja emme eestlane. Esimesel korral, kui andsin lastele banaani, ütles Mattiase issi oma pojale:”Mattias, say thank you!” ja Mattias keeras end minu poole:”Aitähh!” Vot! Olin tõsiselt üllatunud, esiteks oli kiire otsetõlge ja teiseks – minu poiss on ükskeelne ega räägi ka nii hästi…
Igaljuhul vapustus oli väga meeldiv!!! Nii et kakskeelsus pakub nii mõndagi üllatust!
Jòudsin arusaamisele, et mànguasju ei toodeta mitte lastele, vaid nende vanematele. Loogiline kah ju, sest vanemad on ju need kes rahakotiga poodi làhevad ja valiku teevad. Ja ikka ostad ju selliseid asju mis omale meeldivad ja muidugi arvad, et lapsele ju kah, sest asi on ju nii ilus ja pehme ja arendav. No vòib-olla vanemaks saades asi muutub ja Triinu hakkab ka ise karumòmme ja nukumaja tahtma, kuid hetkel on lemmikuteks igasugune muu kraam, nagu nàiteks purgikaaned, kilekotid ja ajalehed, samuti klassikalised tittede lemmikud telefon, arvutiklaviatuur ja telekapult.
Kommentaarid:
19/11/2006 Külli Voit
Lôpuks ometi kandis minu näägutamine vilja ja Paolo meisterdas kommentaaride osa valmis. Piisab kui end registreerida ja saabki kommenteerida!
20/11/2006 Paolo Groppo
Ora se vuoi puoi aggiungere il tuo commento ai post!
20/11/2006 Linnu Poja
uhuu
20/11/2006 TädiMari .
Ohho, toimibki. Enne ei toiminud, aga kui vajutasin eesti keele peale, siis tuli ka komenteerimise nupp juurde!
Tore!
21/11/2006 Vanaema Eestist
Ei toodeta vist jah lastele. Lastele piisaks täielikult näiteks pottidest-pannidest ja kulpidest. Soovitavalt metallist, et kokku lüües hästi palju lärmi saaks. Gabrielile osteti iga päev poest mingi uus vidin, aga need lugematud lelud seisid kõik puutumata kastis või riiulil ja lemmikmänguasjad olid hoopis üks suur alumiiniumpott ja samast materjalist kulp, mida siis süvenenult üksteise vastu peksti ja vahel oma pool tunnikest järjest… Eriti tore oli siis, kui Kehra vanal pea valutada lõhkus, nii et iga löögi peale käis pea nõks ja nõks…
Tàna siis esimest korda tòmmati end diivani najal ise pysti!
Kommentaarid:
20/11/2006 Linnu Poja
auh auh
21/12/2006 Liisi Helena Kasesalu
Väga äge pilt! Eriti meeldib see kuidas Linnu asja ülevalt jälgib ja Triinu ukerdamist toetab 🙂 ega see käimine ka enam kaugel ole…
See kleit on tàpselt 32 aastane, ehk siis nagu arvata vòib, on see minu vana kleidike. Tegelikult pole ta muidugi yldse vana vaid tàitsa kasutamata, kuna mulle sai ta ainult korra selga. Kleidi kinkis mulle aastaseks synnipàevaks minu tàdi Maie ja tema meremehest mees Alfa, kes tòi kleidi Jaapanist.
Kleit oli kyll mòeldud yheaastasele tytarlapsele, kuid seda Jaapani mòòtude jàrgi, ehk siis mulle oli ta kohe peaaegu vàike. Lisaks polnud nii pitsilise ja valge kleidiga lihtsalt kuhugi minna ja seetòttu jàigi ainukeseks korraks yks ’75 aasta kevadpàev kui ema mu kleiti toppis ja kàruga Saue parki vaatama viis. Kahju, et mul sellest korrast pilti pole. No mis teha, kahjuks ei olnud sygaval nòukogudeajal igas kodus fotokat.
Triinule proovin kleiti ikka rohkem kui korra selga saada, kuigi ega siin palju aega enam polegi, kleit on praegu tàpselt paras. Ja neid vòimalusi pole ka palju, sest ei pane ju sellist kleidikest niisama pòrandal roomamiseks selga, peab ikka mingi pidulikum pàev olema. Siin pildil on meil Itaalia vanaema synnipàev.
No ja kui ei ònnestugi Triinul kleiti rohkem kasutada, eks siis jààb jàrgmiseks kolmekymneks aastaks kappi uut pòlvkonda ootama.
Peale mitmekuust pausi, avastas Triinu uuesti luti. Luti imemise oskus on aga kahjuks rooste làinud, kuid nàrimiseks kòlbab kyll!