See kleit on tàpselt 32 aastane, ehk siis nagu arvata vòib, on see minu vana kleidike. Tegelikult pole ta muidugi yldse vana vaid tàitsa kasutamata, kuna mulle sai ta ainult korra selga. Kleidi kinkis mulle aastaseks synnipàevaks minu tàdi Maie ja tema meremehest mees Alfa, kes tòi kleidi Jaapanist.

Kleit oli kyll mòeldud yheaastasele tytarlapsele, kuid seda Jaapani mòòtude jàrgi, ehk siis mulle oli ta kohe peaaegu vàike. Lisaks  polnud nii pitsilise ja valge kleidiga lihtsalt kuhugi minna ja seetòttu jàigi ainukeseks korraks yks ’75 aasta kevadpàev kui ema mu kleiti toppis ja kàruga Saue parki vaatama viis. Kahju, et mul sellest korrast pilti pole. No mis teha, kahjuks ei olnud sygaval nòukogudeajal igas kodus fotokat.

Triinule proovin kleiti ikka rohkem kui korra selga saada, kuigi ega siin palju aega enam polegi, kleit on praegu tàpselt paras. Ja neid vòimalusi pole ka palju, sest ei pane ju sellist kleidikest niisama pòrandal roomamiseks selga, peab ikka mingi pidulikum pàev olema. Siin pildil on meil Itaalia vanaema synnipàev.

No ja kui ei ònnestugi Triinul kleiti rohkem kasutada, eks siis jààb jàrgmiseks kolmekymneks aastaks kappi uut pòlvkonda ootama.