Triinul on vana-vanaema Maria, kes on Triinust tàpselt 100 aastat ja 1 pàev vanem. Kàisime talle head uut aastat soovimas. Uma, nagu hyyab teda kogu pere, on uskumatult ròòmus ja terve vanainimene. Màluga on ainult natukene kehvasti. Ta ei tunne enam mitte kedagi àra. Oma poega, kes teda iga pàev vaatamas kàib, peab oma meheks. Oma 70 aastasele tytrele, Paolo emale korrutab iga kord, et ta peaks ikka lòpuks mehele minema ja lapsed tegema. Paolo isa kohta kysis, et  kes see  prillidega kiilakas kole vanamees on ja oli vàga pettunud kui selgus, et see tema tytre abikaasa. Kuigi ta ei tunne kedagi àra on ta sellele vaatamata vàga ròòmus kylaliste yle.  

Ainus, mida endiselt vàga hàsti màletab, on saksakeelsed laulud. Ta on nimelt sakslane. Ja neid sa siis laulab selge ja kòva hààlega. Umale meeldivad vàga ka nukud, yhte ta kannab alati endaga kaasas, ja vàikesed lapsed. Triinut nàhes hakkas ta kohe ròòmsalt kàsi plaksutama ja midagi arusaamatut kòva hààlega hyydma. Triinu nii suures vaimustuses ei olnud. Ainuyksi Uma vaatamine pani ta nutma. Selle peale ytles Uma kurvalt, et ega ma nii kole ju ka ei ole. Pilti saime ka ainult nii teha, et meie olime Triinuga Uma selja taga, kus oli huvitav tilgutipudel ja voolikud.

100 aastasele synnipàevale ei jòudnud, aga jàrgmisele 101-le làhme kindlasti. Sellises eas on iga synnipàev juubelipidustusi vààrt.

 

Kommentaarid:

02/01/2007 Vanaema Eestist
See on ju vapustav pilt – neli põlvkonda naisi koos. Oleks tore kui Triinu saaks seda kunagi näidata oma lapse-lapse-lapsele.

Jòulude ajal tegime Triinule jòuluvana. Paolo pani Trilli pàkapikumytsi pàhe, punase hommikumantli selga, isegi valge habe oli olemas. Tàitsa korralik jòuluvana. Triinu kiskus suu kòrvuni, ehk siis tundis issi kohe àra. Vòi ma ei tea kas ta just àra tundis, kuid tòenàoliselt arvas et see on issi, sest issi kàib ju iga hommik punase hommikumantliga mòòda tuba ringi. Hiljem, kui Paolo tegi niiòelda jòuluvana hààlt, hakkas Triinu kahtlema kas ikka on issi. Hoidis mul kramplikult pluusist kinni ja oli vàga tòsine. Kui jòuluvana àra làks, tegime kingid lahti. Lemmikkingituseks osutus Lynnile kingitud piiksuv krokodill.

Nii nagu tòenàoliselt kòik lapsed, ei ole ka Triinu pààsenud hyydnimedest. Mind tàitsa huvitaks kas yldse on olemas mòni laps, keda ainult tema oma nimega on hyytud. Triinul on neid nimesid pàris mitu, osad juba kasutusest mahagi vòetud.

Putukas – hetkel kòige enam kasutusel olev. Vahel ka sitikas vòi lyhendatud variant putuk.Nimi tuleb muidugi sellest, et Triinu, nagu yhele putukale kohane, on vàike, siblib pidevalt ringi ja on kohati natuke tyytu.  Putukas on meil lisaks Triinule veel ka Linnu. Kui pàris tàpne olla, siis oligi putukas esmalt Linnu, juba siis kui Triinust veel aimugi polnud. Ja mis seal salata, kannab oma nime tàeòigusega. Oskab olla ikka kohe eriti sibliv ja tyytu.

Tibu – noh, kòik vàiksed lapsed on mingil ajal tibud. Ka tibuke.

Puffo – Alguskuude hyydnimi, hetkel kasutusest kadunud. Eesti keeles tàhendab siis Smurf, need sinised, valge mytsiga tegelased.  Triinul oli vàiksena yks sinine kapuutsiga riideasi, sarnasus oli hàmmastav. Ka Grande Puffo.

Bubu – Issil oli lapsena yks karumòmm, kelle nimi oli Bubu. Selline romantiline, nostalgiahònguline nimi. Ka Bubus.

Fiorellino – Selgemast selgem, et issi pandud nimi. Eesti keeles siis lilleke. Kòik sai alguse yhest pluusist, kuhu oli kirjutatud Fiore.

Notsu – See on meil tegelikult yldkasutuses olev nimi ja kehtib kòigile, kellel sòògilauast tòustes supirida kòhu peal. Triinul muidugi alati, aga see ei làhe pàris arvesse, kuna tema ju alles òpib seda sòòmiseasja. Issil on kah alati ja see juba loeb, sest issil peaks sòòmine selge olema kyll. Ehk siis notsu number yks on meil issi.

Juri Gagarin – Tegelikult on see hoopis òuekombeka hyydnimi, aga kui Triinu juba seal sees on, siis kandub see nimi kohe ka temale. Kombekas on valge ja Triinu on seal sees nagu muumia, vahest kàtega ònnestub natuke viibutada. Puudub ainult CCCP seljal ja rakett loomulikult.

Houdini – See on eriti vàrske nimi ja mitte vàga tihti kasutusel. Triinu magab meil òòsel kotis. Selline spetsiaalne siplevatele, tekki àra ajavatele lastele mòeldud magamiskott. Oòsel làheb tuba jahedaks ja pàris ilma tekita hakkab ikka kylm.  Nyyd, sel pystitòusmise perioodil oli kott ka hea, et hoida Triinut pikaliasendis. See trikk toimis kaks  pàeva, nyyd ta tòuseb koos kotiga. Lisaks on ta suutnud paar korda sealt omal jòududel vàlja tulla. Ei saa mina aru kuidas see vòimalik on, sest kott on kyljelt lukuga ja òlgade pealt trukkidega kinni.

Kallis – See on meil vàga laialt kasutuses olev nimi. Isegi vist liiga laialt. Juhtub tihti, et ma hyyan kallis ja pean silmas Paolot ja tema ei reageerigi, sest arvas et ma rààgin Triinuga, vòi siis vastupidi, et ma rààgin Triinuga ja reageerib hoopis Paolo, vòis siis Paolo rààgib Triinuga ja mina arvan, et minuga vòi jàlle vastupidi, et Paolo rààgib minuga, aga mina arvan, et Triinuga. Lisaks on  vahel ka Linnu kallis. Triinu hakkaski esmalt reageerima nimele kallis.

Ka teistel on meil parajalt palju hyydnimesid.

Linnu – Linnu on tegelikult hoopis Lynn, seega Linnu ongi juba hyydnimi, mis on pàrisnime vàlja sòònud. Lisaks on ta meil ka Linnupoja, Poja, Pojake, Pojana, Linnovski, Linnona ja  Scimmia . Kui telekast nàidatakse mònda ahvi, siis me ikka seletame Triinule, et nàe, Linnu onupoeg seal. Kuna Linnu jookseb kuidagi naljakalt sirgete jalgadega, siis on ta meil ka Cane preistorico, ehk siis eelajalooline koer. Issi vàitel ainult eelajaloolised loomad jooksevad niimoodi.

Trilli – Trillil on meeletult palju hyydnimesid, sest Trilli perenaine on hyydnimede meister. Mina neid isegi ei tea, issi ehk oskab lisada. Meil on enamkasututavad Trillona. Mimina, Jimmi…

Issi – hyydnimed on otseselt seotud issi suuruse ja kohmakusega. Issi on meil enamasti Notsu, Orso  vòi Ippo. Elevant portselanipoes – sobib hàsti issit iseloomustama…

Emme – kòige igavam, polegi eriti hyydnimesid. Amore mio, Kallis ja Musi pole nagu mingid òiged hyydnimed. Kuna kòik  on meil mingid loomad, siis olen ma vahest Giraffa. Lisaks olen ma Noiosa ( eesti k. Igav). See siis peaks lyhidalt minu olemuse kokku vòtma. Tòenàoliselt olen selle nime àra teeninud kuna mina olen see, kes laupàeva hommikul leiab, et peab koristama, vòi et kui Triinu magab, ei luba ma issil ja Linnul kummilooma piiksutada ja leian, et Linnu ja Trilli vòiksid toas maadlemise asemel seda òues teha….jne jne….

Suri meie sòber ja Linnu kavaler Ruudi. http://ruudolf.blogspot.com/

Mul on nii kurb ja kahju…vaene vàike Ruudi…aga nyyd on tal igal juhul parem.

Lapsehoidja Ruudi

Ruudi aitab Linnul Eestist saadetud pakki avada

 

 

 

Yldiselt meil Triinuga eriarvamusi ei ole, saame hàsti làbi ja arvestame yksteise tahtmistega. Ainus kus me kuidagi kokkulepet ei suuda saavutada, on riietumine. Riidest lahti vòtmine on ok ja Triinu arvates vòiks sellega asi piirdudagi. Kellele neid riideid vaja ja mis mòtet on pàevast pàeva selga toppida – àra vòtta- selga toppida – àra vòtta. Mònes mòttes on tal ju isegi òigus, suvel vòib seda ka praktiseerida, aga praegu on ju tsiba jahe porgandina ringi uidata.  Nabast allapoole jààvate riiete vahetamist vòib veel taluda, kui seda piisavalt osavalt ja kiiresti teha. Kui aga ainult sekundiks sàrgi selga panemiseks kàtevabadust vòi vaatevàlja piiratakse, on kisa lahti. Kòige stressirohkem on òue minnes kombeka selgasaamine. Triinu ròògib, vehib kàtega ja ajab end kòvaks nagu pulk. Onneks on kombekat suht kerge selga panna. Panen kombeka pòrandale, ròòkiva pulga sinna sisse, lukk kinni ja òueminek. Nii kui lukk kinni ja laps syles, on ka rahu majas. Tegelt on siis muidugi veel ka myts pàhe vaja saada, aga kuna Triinu on kombekasse aheldatud, siis pole see vàga keeruline. Enne kombekat mytsi panna pole mòtet, see kistakse kohe àra. Kindaid ma ei pane, sest kàed on varrukates ja varvaste otsa làhevad papud. Ja ei saa mina aru kuidas kyll itaallased oma lastele tàiskomplekti – sall, myts, kindad, saapad, jope, pyksid – selga/jalga saavad.

Tegelikult on meil tekkinud nyyd ka teine eriarvamus. Siiani on olnud magamisega vàga vàsti, tuleb uneaeg, paneme unelaulu laulma, teeme Linnule da-da ja magama. Triinu siis natuke jaurab ja kraaksub oma voodis ja kui vaikus majas, tean, et laps magab. Nyyd Triinu aga avastas, et voodis saab ju ka pysti tòusta.  Vaikus tuleb nyyd yllatavalt kiiresti ja loomulikult mitte sellepàrast, et laps magama oleks jàànud. Triinu hoopis kondab voodis. Nii ma siis kàin teda ikka uuesti pikali panemas, Triinu làheb iga korraga vihasemaks ja mònikord tuleb juba jàrgmine sòògikord peale ning jààbki uinak tegemata. Loodan vàga, et see kondamise komme varsti yle làheb.

Kommentaarid:

22/12/2006 Vanaema Eestist
Ehhe.. tuleb hästi meelde, kuidas ma sind 10-15 korda järjest pikali panin. Ikka tõusid nagu jonnipunn kohe püsti. Lõpuks juba lausa tuikudes ja üleni unisena…

22/12/2006 Külli Voit
No ja kaua ma seda pystitòusmist siis harrastasin? Mòned pàevad? Nàdalad? Kuud?!

22/12/2006 Vanaema Eestist
No ikka päris kaua harrastasid, et mulle see nii hästi meeldegi jäänud on. Arvan, et nii kuu vast kindlasti. Eks see jäi järk-järgult vähemaks. Ja Eda käis Irist ka lugematu arv kordi voodisse pikali panemas, nagu ma mäletan

24/12/2006 TädiMari .
Ja mina loen ja panen kõrva taha.. mis mind ootab umbes aasta pärast..

….juustega on ainult kehvasti… :o)

Mòòdud on siis sellised:

Pikkust 71cm, paksust 8350g ja pea ymbermòòt 45cm. Ehk siis tàiesti keskmised nàitajad. Mina olin sama vanalt 75cm ja 9700g. Vanaema on tublisti nii minu kui ka mu venna ja òe mòòdud alles hoidnud, nyyd on hea vòrrelda. Esialgu tundub, et Triinu minusuguseks kolgeks ei sirgu. Pole ka halb, sest Itaalia kohta on minu 183cm ikka natuke liiga palju. Paolo muidugi ka ròòmustab, sest ega talle vàga see mòte ei meeldi, et tytar ykspàev issist pikem on.

Roomamine on nyyd kàpas, pole mingit probleemi paari sekundiga yle toa kihutada. Diivani, emme jalgade ja Lynni najal pysti upitamine tuleb ka vàlja. See viimane variant on muidugi keerukam, sest Lynn vòib ju poole pealt alt àra kaduda. Siis on muidugi kisa lahti. Pystiasendist saab ka ise tagasi istuma, mis on vàga tervitatav oskus, sest siiani pidi ju keegi istukile tagasi aitama.

Kuid kallale on tulnud selline nàhtus, mida inglise keeles nimetatakse separation anxiety. Eesti keeles rààgitakse vòòrastamisest, kuid minu arvates pole see hea tòlge, sest vòòrastamine on ainult osa sellest.  Pigem on see hirm maha jàetud saada. Triinul tuleb vahest àkitselt keset suurt màguhoogu suur yksindus peale, siis kihutab nii kiiresti kui see neljakàpukil vòimalik, ise juba poolenisti nuttes, minu juurde ja nòuab sylle. Syles siis natuke veel jaurab ja rààgib kui kole ikka yksi on olla ja siis on jàlle rahu majas. Pàris vòòraste nàgude peale klammerdub nagu vàike ahvipoeg, mulle riiete kylge ja peidab nào àra. Ja kui on tegu meesterahvaga, siis yldjuhul hakkab lausa nutma. Natuke tuttavamate peale kyll naeratab, kuid sylle ikkagi ei luba vòtta. Onneks on nyyd màlu tunduvalt pikem, et kui me paari nàdala tagant vanaema juures kàime, siis tema on ikka meeles. A vanaisa see-eest on siiani suur hirm. Vòib-olla on pòhjus selles, et vanaisal on vuntsid.

Triinu lehvitab ja naerab laia suuga ning ootab, et talle vastu lehvitataks. Niimoodi ytleb ta tsau. Sedasi yksteisele lehvitades ja tsautades vòib kohe tykk aega lòbusalt aega veeta.

Kommentaarid:

13/12/2006 Paolo Groppo
Che bella la mia bimba!

13/12/2006 TädiMari .
Davvero bellissima! In estone si dice:” ilus laps ema nägu”

14/12/2006 Liisi Helena Kasesalu
Kallis Triinu!
Palju tervitusi ja õnne ka sünnipäevaks!

18/12/2006 Paolo Groppo
Hmmmm… vuoi dire… “ILUS LAPS ISSI NAGU” vero?

19/12/2006 TädiMari .
Certo Paolo!!! Come faccio a dire di no adesso? ! :)
Se devo parlare seriamente, non si capisce ( o non capisco io..) a chi assomiglia di piu ( ci vogliono piu foto!!!)…. ma visto che la mamma e’ bella… mi era venuta spntaneamente di dire cosi….

Jòuluostutuuri kàigus avastasin yhest mànguasjade poest tàpselt samasuguse jànese kui on Triinu Rabit. Ostsin kohe àra juhuks kui originaal-Rabitiga peaks midagi juhtuma, nagu kaotsi minema vòi lihtsalt liiga àra vàsima, siis on asendaja kohe vòtta. Nyyd uue jànese kòrval on Rabit kohe silmnàhtavalt hallim, pulstusem ja muidugi ka lòhnakam. Uus poejànes on ilus valge, pehme ja kohev ning poelòhnaline. Tutvustasime siis uut jànest huvi pàrast ka Triinule. Kui oma kalli Rabiti haarab ta suure naeratuse saatel kohe kaissu ja nyhib oma nàgu sellega, siis uut jànest krabas kah suure hooga, siis aga kangestus hetkeks…..ja viskas jànese minema. Niipalju siis asendusjànesest. Nyyd peaks uue jànese kuidagi hallimaks, pulstusemaks ja haisusemaks saama, muidu vist ei peta àra.