Yldiselt meil Triinuga eriarvamusi ei ole, saame hàsti làbi ja arvestame yksteise tahtmistega. Ainus kus me kuidagi kokkulepet ei suuda saavutada, on riietumine. Riidest lahti vòtmine on ok ja Triinu arvates vòiks sellega asi piirdudagi. Kellele neid riideid vaja ja mis mòtet on pàevast pàeva selga toppida – àra vòtta- selga toppida – àra vòtta. Mònes mòttes on tal ju isegi òigus, suvel vòib seda ka praktiseerida, aga praegu on ju tsiba jahe porgandina ringi uidata. Nabast allapoole jààvate riiete vahetamist vòib veel taluda, kui seda piisavalt osavalt ja kiiresti teha. Kui aga ainult sekundiks sàrgi selga panemiseks kàtevabadust vòi vaatevàlja piiratakse, on kisa lahti. Kòige stressirohkem on òue minnes kombeka selgasaamine. Triinu ròògib, vehib kàtega ja ajab end kòvaks nagu pulk. Onneks on kombekat suht kerge selga panna. Panen kombeka pòrandale, ròòkiva pulga sinna sisse, lukk kinni ja òueminek. Nii kui lukk kinni ja laps syles, on ka rahu majas. Tegelt on siis muidugi veel ka myts pàhe vaja saada, aga kuna Triinu on kombekasse aheldatud, siis pole see vàga keeruline. Enne kombekat mytsi panna pole mòtet, see kistakse kohe àra. Kindaid ma ei pane, sest kàed on varrukates ja varvaste otsa làhevad papud. Ja ei saa mina aru kuidas kyll itaallased oma lastele tàiskomplekti – sall, myts, kindad, saapad, jope, pyksid – selga/jalga saavad.
Tegelikult on meil tekkinud nyyd ka teine eriarvamus. Siiani on olnud magamisega vàga vàsti, tuleb uneaeg, paneme unelaulu laulma, teeme Linnule da-da ja magama. Triinu siis natuke jaurab ja kraaksub oma voodis ja kui vaikus majas, tean, et laps magab. Nyyd Triinu aga avastas, et voodis saab ju ka pysti tòusta. Vaikus tuleb nyyd yllatavalt kiiresti ja loomulikult mitte sellepàrast, et laps magama oleks jàànud. Triinu hoopis kondab voodis. Nii ma siis kàin teda ikka uuesti pikali panemas, Triinu làheb iga korraga vihasemaks ja mònikord tuleb juba jàrgmine sòògikord peale ning jààbki uinak tegemata. Loodan vàga, et see kondamise komme varsti yle làheb.
Kommentaarid:
22/12/2006 Vanaema Eestist
Ehhe.. tuleb hästi meelde, kuidas ma sind 10-15 korda järjest pikali panin. Ikka tõusid nagu jonnipunn kohe püsti. Lõpuks juba lausa tuikudes ja üleni unisena…
22/12/2006 Külli Voit
No ja kaua ma seda pystitòusmist siis harrastasin? Mòned pàevad? Nàdalad? Kuud?!
22/12/2006 Vanaema Eestist
No ikka päris kaua harrastasid, et mulle see nii hästi meeldegi jäänud on. Arvan, et nii kuu vast kindlasti. Eks see jäi järk-järgult vähemaks. Ja Eda käis Irist ka lugematu arv kordi voodisse pikali panemas, nagu ma mäletan
24/12/2006 TädiMari .
Ja mina loen ja panen kõrva taha.. mis mind ootab umbes aasta pärast..