Estonia, here I come!

Nii, uskumatu, aga nii see on! Làhengi Eestisse! Mina ja Greta, kòik teised jààvad maha.
Tegelikult olin ju kindel, et see aasta jààb vahele, lihtsalt see kolmega minek tundus liiga keeruline (tundub tegelt siiamaani) ja liiga suurt organiseerimist nòudev. Lisaks oleks see absoluutselt kòike muud kui lòògastav puhkus. Yksi tulek (noh, koos yhe lapsega ongi juba nagu yksi) ei tulnud mul mòttessegi, sest tundus liiga ebaòiglane, et issi kes meil terve suve tòòtab, jààb veel ka nàdalaks Triinu ja Atoga koju kui mina Eestis lulli lòòn. Oleks ju vòinud ka kòik koos tulla, aga no nàdalaks ju ei tule sellise karjaga, pàevahind làheb liiga kòrgeks ning yle nàdala ei kannata issil kontorist àra olla. Nyyd aga on làinud nii, et issi on meil viimasel ajal oma sòpradega mitu minipuhkust Toskaanas ette vòtnud ja seega tundsin, et nyyd on ka minul òigus natuke àra saada. Tuleme siis 31.juuli kuni 8.august.
Et palun siis kòigil minu jaoks sel ajal saadaval olla! 🙂
Ja ehk on ka kellegi mulle selleks ajaks jalutuskàru ning autosse beebi turvahàlli laenata?

Kjolm kjaru

Lugesime täna unejutuks Lev Tolstoi Kolme Karu. Väljalase 1980, hind 20 kop.

Selles maja elas kolm karu. Üks oli isa, teda hüüti Mihhail Ivanovitšiks, teine oli ema ja teda hüüti Nastasja Petrovnaks. Kolmas oli pisike karupoeg ja teda hüüti Mišutkaks.