Avastasin, et oma kirjeldustes olen Atost tòenàoliselt vorminud mulje kui auto- ja trakotrihullust, pulgaga vehkivast, kergelt hùperaktiivsest poisslapsest, kusjuures Poiss vòiks vabalt ka suure tàhega kirjutada. Sest nii poiss on ta. Tegelikult muidugi asjad nii ùhekùlgsed ei ole. Atol on tàiesti olemas oma pehmem pool ja ei saaks òelda, et see avalduks vàhem kui marakratlus.

Atol on oma beebi. Muidugi ta tahaks pigem Triinu beebit, sest see rààgib ja nutab ka, aga ta lepib ka enda vaikse beebiga. Beebit tassitakse hellalt kaenlas vòi kàrutatakse kàruga ringi. Vahel beebit ka hùpitatakse ja vòetakse kukile, sest see beebidele ju nii meeldib. Mònikord on see beebi kanseldamine ka pàris vàsitav, siis Ato ohkab ja sàtib aga beebit paremini sùlle. Beebit pannakse ka magama, kenasti tekk peal ja mànguautod kaisus. Muidugi mànguautod, mis siis veel? Ega ometi karumòmmid?! Autod on kusjuures kòik kenasti selja peal, sest niimoodi ju autod magavad.

Yheks viimase aja lemmikuks on Atol aga hoopis Triinu barbie. Triinu sai vanaemalt kingiks oma esimese barbie, lòikas tal kohe juuksed àra, riietas teda paar korda kinni-lahti ja sinna see barbie jài. Kuigi Triinu ise sellega suurt ei màngi, ei tàhenda see seda, et keegi teine seda puutuda tohiks. Barbie peab lihtsalt kuskil omaette vedelema ja tolmu koguma. Ato teab seda vàga hàsti, et Triinu barbiet puutudes vòib jamaks minna. Seega otsib ta momendi kui keegi teda ei nàe, kahmab barbie ja kihutab kòige tagumisse tuppa. Ukse paneb ka kinni, et siis seal ùksi ja salaja barbiega màngida. Mònikord saab pàris kaua màngida, enne kui Triinu asjale jaole saab. Barbie màngu vòetakse tavaliselt kaasa ka nukumaja beebi ja vanaisa, need on tema kaks lemmiktegelast. No ja muidugi on màngus alati ka mòni auto, kuigi alati yldsegi mitte auto rollis. Viimati nàiteks kasutasid barbie ja nukud autot wc potina…

Ka uue pàris beebi suhtes on Ato hetkel vàga hooliv. Kòik need kallid ja musid ning vahel liiga hoogsad patsutamised, mis see kòhubeebi pàevas kòik saab. Ma muidugi pole alati kindel, kas see suur hellus on ikka beebile suunatud vòi lihtsalt sellepàrast, et beebi on minu sees. Sest emme on talle ikka kòige tàhtsam maailmas. Kui issi tegi proovi ja pakkus Atole vàlja kas ta tahaks emmet vòi suurt, vilkuvate tuledega politseiautot, siis Ato kùll sekundi mòtles, aga valis ikka emme. 🙂 Ning Ato puhul on see tòesti suur ohver loobuda politseiautost. Aga kui beebi vàlja tuleb, siis Ato igal juhu vòtab ta sùlle, seda korrutab ta mulle kùll jàrjepidevalt.

Pehmete mànguasjadega Ato eriti ei màngi kui vàlja arvata perekond Karu. Perekonda kuuluvad emme, issi ja kaks karulast. Perekond Karu sàtitakse diivanile vòi tugitooli istuma ning siis ei tohi neid keegi puutuda ja sealt àra tòsta, rààkimata nende kòrvale istumisest, sest siis perekond Karu ei mahu àra. Et meie perekond kùkitab kòògitoolidel, niikaua kuni perekond Karu diivanil laiutada otsutab.

Màngib ta aga palju vàikeste kòvade mànguloomadega. Seal on kùll mànguks enamasti see kuidas tiiger vàiksemaid loomi àra sòòb, aga sellest praegu ei kirjuta, sest see nagu ei làhe vàga hetke teemaga kokku.

Hàrrasmees on ta ka. Jalutama minnes saan ma ikka mòne murdunud ja kolletanud rohukòrre omanikuks. Vàike hàrrasmees toob mulle lille. Hommikul sòòb oma pudru àra ja teatab, et tema on nùùd suur ja vòtab emme sùlle. Tuleb mu juurde, kangutab natuke ja tòdeb siis pettumusega, et ikka veel ei jaksa. Ma siis lohutan, et pole midagi ,veel 15 aastat putru sùùa, siis saad oma vana ema sùles tassima hakata.

Kuigi emme on kòige tàhtsam, saavad ka teised pereliikmed oma tàhelepanu. Seda, et tema iss on just TEMA OMA ning tema ode Tiinu on just TEMA OMA, ròhutab ta hoolega. Ka Linnu saab oma natuke liiga jòulised kallid ja musid iga pàev kàtte.