Piknikuga làheb meil miskipàrast alati nii, et kuigi plaan on uusi ja huvitavaid kohti avastada, maandume lòpuks ikka ja jàlle vana hea Ponte di Veja nòlvadel. Ato oli veendunud, et silla ùmbruses olevates koobastes elavad karud ehk Ato keeli mommid ning marssis julge sammuga kottpimedasse koopasse mommit otsima. Pettumus oli muidugi suur kui mommit sealt ei leidnudki. Triinu selle mommi jutu peale ei julgenud isegi koopa suule làheneda, rààkimata sisseminemisest.
Hiidvanad kastanid, millest osad olid nùùd siis lòpuks oma otsa leidnud.
Keel, kus sa koera viid?!
Nàgudemaailm
Glamuuri ka
Kui ùlejàànud piknikulised tegelesid enamasti sòòmise ja pikutamisega, siis issi ja Ato vòtsid ette ka vàikesed sportlikud jòuharjutused. Vòi noh, Ato vòttis ette ja issil oli valida kas ùritada lebotada samal ajal kui yks putukas seljas elab vòi ùritada putukast energiat natuke vàlja raputada.
Lòppes asi muidugi nii nagu ikka – issi leemendas, higistas ja oli infarkti ààrel kui Ato samas làks veelgi rohkem pòòrdesse, et lòpuks ei lasknud ta enam kellelgi rahulikult pilvi vaadata ning olime kòik sunnitud vàikese jalutuskòigu ette vòtma. Mis iseenesest ei olnud ju yldsegi halb mòte.
Oi kui värskendav on vaadata teie blogi uut disaini 🙂 väga mõnus!
Eksole! Et kui midagi ei kirjuta, siis vòiks vàhemalt tausta vahest muuta, muidu ikka eriti nùri. 🙂
No see keel on ikka täiesti hull seal pildil. Sa peaks eraldi mingi Lynni keele-seeria kokku korjama ja eksponeerima – siukest keelt pole olemas..
Hahaa…see kusjuures tòesti ei olegi veel see maksimum is meil jààdvustada on ònnestunud. Ausòna, photoshopi kasutatud ei ole!