Beebi on meil igapàevane teema. Tàhendab, minul on ta niikuinii ju kogu aeg siin, kuigi see ei tàhenda, et ma pidevalt tema peale mòtleks. Eriti ta endast màrku ka veel ei anna, kuigi, kuigi, esimesi liigutusi tundsin Eestis olles, ehk siis juba 14ndal nàdalal. Ausalt òeldes oli neid obadusi isegi raske liigutusteks nimetada, sest jah, teada andis ta endast tòsise vasaksirgega siis, kui olin end mingisse imelikku poosi sàttinud vòi lòsutas mul keegi kòhul (mida juhtub ju pidevalt) ning beebit ilmselgelt see vàline ahistamine segas. Nùùdseks olen hakanud ka neid tavalisi liigutusi tundma, nagu keegi teeks kòhul sòrmedega tipa-tapa, ainult et seespoolt.

Ato suurt beebist ei rààgi, kui just keegi teine teemat yles ei vòta.  See teine olen kas mina, kui yritan Atole selgeks teha, miks ei ole hea mòte diivani kàetoelt minu kòhu suunas gorillalikke hùppeid harrastada vòi miks ma ei tee talle lae all lennukit. Selliste tegevuste jaoks on ju ometigi issi meil olemas ja eks Ato on sellest nùùdseks ka ise aru saanud. Veel leiab Ato, et endiselt on ka temal beebi kòhus ning kui tal kòht juhtub valutama, siis tàhendab see seda, et beebi màngib  kòhus palli. Selle teooria mòtles ta  ise oma vàikese peaga vàlja.

Aga kòige suurem beebist rààkija on meil Triinu. Triinu kohe vàga -vàga juba ootab. Kòigepealt rààgime vàhemalt korra pàevas sellest, et millal siis tàpselt see talv tuleb ja beebi sùnnib. Et enne tuleb sùgis ja siis tuleb jòuluvana ja kui làheb nii kùlmaks, et peab mùtsi panema ja vòib-olla sajab ka lund, vot siis on talv. Teine teema on nùùd nimi. Meil ju selgus, et tulemas on poiss. Kuigi alguses eelistas Triinu tùdrukut, imekaunis nimigi oli tal ju vàlja mòeldud, siis Eestist tagasi tulles hakkas eelistama poissi ja juba enne seda kui selgus, et ongi poiss. Miskipàrast jàttis Monsa vàike Noel Triinule kustumatu mulje. Kui uurisin, et kas Kadri beebi Leena talle ka meeldis, siis selgus, et Noel oli olnud toredam, sest Leena ei teinud muud kui sòi tissist piima. Nojah, mis sa kuuajaselt siis ikka saada tahad ja no ega siis kahekuune Noel kah midagi suuremat teinud. Aga juu siis need paar naeratust ja siputamist mis me sealt lamamistoolist saime, tegid oma tòò. Nùùd siis aga ongi asjalood nii, et Triinu nòuab ka meie beebi nimeks Noeli. Seletused, et me ei saa ju sama nime panna, said kiirelt pòrmu tallatud, sest Olivia multifilmis on ka teine Olivia! Et vòib kùll kaks tùkki sama nimega olla ja àrgu ma yldse siin seletagu!

Siis kàivad Triinul ùleùldised arutlused korraldusliku poole pealt, et kuidas tema vòtab ka beebit sùlle ja haiget talle ùldse ei tee, laenab oma mànguasju (seda punkti ma tuletan talle aasta pàrast kyll meelde), annab màhkut ja lutti. Ise on ta sellest kòigest rààkides vàga elevil ja òhinas.

Kui need eelmised teemad on kòik sellised “tavalised”, mida vòikski oodata nelja-aastaselt, siis ùhe teemaarendusega suutis ta mind jàllegi ùllatada. Joon mina hommikulauas kohvi ja Triinu hakkab mulle rààkima: “Emme, sinul on kaks veresoont. Yhest làheb toit ja piim ja mahl ja see làheb titale ka, aga kohvi làheb teisest veresoonest, sest tita kohvi juua ei tohi. ” Alguses ma ei saanud aru, et mis veresoon ja miks kaks, aga sain asjale pihta , et tegelikult rààkis ta nabanòòrist. Mitte, et keegi oleks talle seda nabanòòri asja kunagi seletanud, no mina igal juhul mitte. Kui keegi on sel teemal teda harinud, siis andku teada. Ise ma arvan, et ta on Triinule kohaselt ise pildi kokku pannud. Korra màrkasin teda mingist titeajakirjast kòhubeebi pilti uurimas. Oli selline joonistatud beebi, pikk nabanòòr kuskile teadmatusse sirutumas, rasedate vitamiinireklaam vòi midagi sarnast. Midagi ta minult ei kùsinud, ise uuris ja puuris. Neid ajakirju ta lappab ja uurib pidevalt. No ja siis ta muidugi teab, et kohvi lapsed ei joo ja seda, et toit làheb sinna kus beebigi  ehk siis kòhtu, on ju siililegi selge. Eks siis sealt ka loogiline lahendus, kohvi peab ju kuskile mujale minema! Pani mind eriti keerulisse olukorda. Kuidas ma nyyd seletan, et tegelikult on ikka ainult yks nabanòòr ja jah, beebid tòesti kohvi juua ei tohi, aga ma ikkagi joon. Ma siis ytlesin, et ma joon vàga vàhe kohvi, ainult natukene on seal tassipòhjas, ylejàànud on kòik piim, aga ega see vàga teda veennud. Sùùmekad nyyd sellised, et jàta vòi kohvijoomine maha.