Hotelli fuajees lasterongi ootamas

Tegelikult me kàisime vahepeal nàdalakese mere ààres ka.  Kuna see aasta on nende reisidega kuidagi kehvasti (Eestis ainult kaks nàdalat ja kes teab mis sest issiga koos mere ààrde minekust saab), siis praktiliselt pressisin vanavanematelt vàlja, et nad meid nàdalaks mere ààrde viiksid. No ja ega nad ju ei saanud ei òelda kui ikka otsest survet avaldatakse.

Nii me siis làksimegi nàdalaks Gabicce randa. Minu jaoks oli see nàdal tàpselt selline, millest yks iiveldav rase unistada vòiks. Arkad, sòòd, randa, jàlle sòòd, magad, loed, natuke basseini, jàlle sòòma, magama. Vahepeal kàib keegi tube koristamas ja lastega tegelevad kah teised, sest peale nonnide olid meil ju ka onupojad kaasas ja Itaalia noormeestel on selline tore eripàra, et nad viitsivad vàikeste lastega jànnata. Isegi siis kui nad on 17 ja 12 ning idee jàrgi peaks neid kòik muu rohkem huvitama kui tittedega màssamine.

Atol tuli kùll teisel pàeval kòhuhàda kallale, millega ma aga olin juba arvestanud, sest nàdal enne vaevas see Triinut. Kuid nagu lastel need asjad kàivad, siis ega yks vàike palavik ja kòhuvalu veel puhkust àra rikkuda saa. Natuke vàsinum ja memmekam ta oli need mòned pàevad, aga ei midagi hullu.

Triinu elas pòhimòtteliselt nàdal aega vees. Vàlja arvatud siis kui magas ja sòi. No magamise ajal vòib-olla kah ujus, unes. Oma ujumistega làks ta nàdala lòpuks eriti julgeks ning kippus pidevalt yksinda merre ning seda ilma kàtisteta. Kuid Aadria meri ei ole ju Làànemeri, kus pead kolm kilomeetrit kòmpima enne kui vesi nabani ulatub. Kuna keegi ei jaksanud seal temaga koos tundide viisi liguneda ja veel rohkem temaga vaielda, siis natuke ma lubasin. Ainult madalasse vette! Mis aga tàhendas seda, et natukese aja pàrast paistis kuskil kauguses ainult peanupp, sest ega Triinuga on ju nii, et rààgi mis sa rààgid, tema teeb lòpuks ikka nii nagu tahab tema. Ei, ta ei jonni ega kisa ega nòua ja kui oled temaga rààkinud, siis ta kyll ei vàljenda sinuga nòusolekut, kuid samas ei vaidle ka vastu. Seega arvad, et sònum jòudis kohale. Mis on aga vàga ekslik. Siis hakkab Triinul tòòle selline kàitumisvorm, mida mina nimetan nihkumiseks. Ehk siis ta hakkab vaikselt ja tasahilju oma eesmàrgi poole triivima, kuni lòpuks teebki seda mida tema tahab. Kuna see kòik toimub nii sujuvalt ja vaikselt, siis keegi ei pane tàhele keelata kah, enne kui aktsioon juba tàies hoos on.  Teine nàide mere ààrest oli dushi all kàimine. Rannas olid mageda vee dushid, kus peale meres kàimist end soolaveest puhtaks loputada sai. Need olid meist suht kaugel ja meie toolide juurest halvasti nàhtavad. Triinu aga jumaldas dushi all kàimist ja mulle tundub, et talle oli lausa tàhtis ùksinda seda teha, sest tema peab ju tegema kòike ise. Muidugi oli tal keelatud ùksinda dushi alla minemine, sest ma kartisn, et àkki ei leia ta meie toole enam ùles ja kòmbib ei tea kus suunas minema. Itaalia randades on ju kilomeetrite viisi identseid pàikesevarje ja toole.  Muidugi suutis ta rohkem kui korra vaikselt ùksi dushi alla nihkuda ja minul ehmatusest sùdamelòòke vahele jàtta. Sest minu laste àrakadumise paranoia pole ajaga kuhugi kadunud, pigem làheb tugevamaks.

Ato oli aga paras memmekas. Esimesel pàeval ta isegi tuli vette. No siis tuli paar pàeva kòhuhàda ja palavikku, et siis vette niikuinii ei saanud. Kuid viimased pàevad oleks vòinud jàllegi ujuda, kuid Atot enam vette me ei saanud. Pani varbad sisse ja kisas nagu ratta peal kuni keegi sùlle vòttis. Ma ise arvan, et sùùdi oli suur temperatuuri vahe. Vesi oli kyll suht soe, kuid kui keha ikka Itaalia juulipàikese kàes yles soojeneb, tundub ka see soe vesi parajalt jàine. Vòrreldes eelmise aasta Atoga, kes hullunult vees rabeles ja ei teinud ka pea vee alla minekust suurt numbrit, oli ta see aasta justkui teine laps. Kodu làhedal basseinis on ta natuke vapram, kuid seda Atot, kes eelmine aasta basseini ààrelt ise vette hùppas, see aasta enam ei ole. Ehk tuleb jàrgmine aasta tagasi, elame -nàeme.

Kuna mul on viimasel ajal ebameeldiv komme fotokat kaasa mitte tassida, siis pilte nagu polegi. Need mòned telefoniga tehtud on allapoole igasugust arvestust. Ehk leian nonnide fotokast mòne avaldamisvààrse.