Kòigepealt Ato. Tema sònad ja rààkimine on endiselt visa tulema. Me ikka veel ootame seda pauku kui jutuhoog valla pààseb. Praegu aga lisanduvad sònad tagasihoidlikus tempos. Juurde on tulnud:
annta! (tanta) – palju. Ka kaks on annta!. Annta! on alati vàga ròhutatud, sellepàrast ka hùùumàrgiga ja kahe NNiga. Annta auto! Annta aqcua! Annta tsip-tsip-tsip (palju linnukesi!)
butta! (brutta!) – kole. See on siis pigem tàhenduses paha. See on kindlasti lasteaiast pàrit sòna.
Pipi – seda nii Pipi Pikksuka kui pissima tàhenduses.
Gaa-ttoo – kass. Niimoodi silbitatult ta seda ùtleb, vàidetavalt. Selle òpetas Atole vanaema selgeks ja mina ei ole teda tegelikult seda ùtlemas kuulnud. Sest kui mina kùsin, et kes see on, siis ùtleb Ato, et mjàu.
Ykspàev, kui multifilmis oli palju mulle, ùtles Ato annta mull! Ma kohe erutusin ja hòiskasin ùle maja Ato ùtles mull, Ato ùtles mull! Kui ma siis meelitasin teda veel korra mull ùtlema, tuli vastuseks resoluutne MMMMEI!
Noh, ja nùùd me jòudsimegi siis meie hetke pòhisòna juurde. Isegi auto ja emme on MMMMEI kòrval kòvasti tahaplaanile jàànud. MMMMEI on siis EI! Aga kuna paljas EI ei ole ju piisavalt mòjuv, siis tuleb sinna ette MMMM vòi vahest ka NNNN ette. Vòib-olla see ongi mingi NO ja EI hùbriid, kui nùùd jàrgi mòelda. Seda emmi seal ees venitatakse kohe pikalt ja jàrgi tuleb lùhike ja konkreetne EI! Juurde kàib ka spetsiaalne kàeliigutus, mis meenutab seda kàega STOP màrki. Vahel on ka ùks jalg eespool, et see EI ikka piisavalt veenev oleks.
Kuigi ta ùtleb juba aasta otsa vàga hàsti auto, siis oma nime, Ato, ikka ei ùtle. Kui ta endast rààgib, siis patsutab kàega rinnale ja ùtleb: "iiiiiiii"
****************************************************************
Triinu.
Triinu on meil kakskeelsuses juba vana kala. Tal on tàpselt teada kes rààgib mis keelt ja nùùd asi juba nii kaugele làinud, et tema parandab mind. Nàiteks kui ta kùsib midagi itaalia keeles ja ma talle vastan (eesti keeles muidugi), siis teatab mulle resoluutselt oma lasteaiakasvataja hààlega: "Ma ei rààkinud sinuga, vaid ma rààkisin issiga!" Et kui tema itaalia keeles rààgib, siis pole see info mulle mòeldud ja mina vastata ei tohi. Kui ytlesin Atole, et làhme nonna juurde, parandas Triinu: "Mitte nonna, vaid vanaema juurde."
Vahel ma tean raudselt, et mul on òigus, aga Triinu ikka ajab oma jonni.
Triinu: "Tigukarp."
Mina: "òeldakse teokarp, mitte tigukarp."
Triinu: "Ei ole, tigukarp on!"
Muidugi teeb ta tùùpilisi grammatikavigu mòlemas keeles, mida tòenàoliselt teevad ka ùkskeelsed lapsed. Ehk siis kàànab ja pòòrab ebareeglipàraseid sònu reeglipàraselt. Ma tahan puhkata, amici –amicio.
Vahel ta endiselt italianiseerib eestikeelseid sònu, kuid vastupidi, itaaliakeelseid sònu ei eestinda. Nàiteks ùks viimaseid leiutisi on pritsare sònast pritsima. "Ato, non pritsare!" òiendab Triinu vannis Atoga. Kui tal aga eestikeelne sòna meelde ei tule, siis itaaliakeelset ei kasuta. Natuke sobrab màlus ja ùritab ise òige sòna leida, kui aga ei meenu, siis kùsib.
Atoga rààgib mòlemas keeles, kuidas kunagi. Sellel nagu ei olegi mingit loogikat. Vòime olla kolmekesi, rààgib minuga eesti keeles, mina Atoga eesti keeles ja àkki pòòrdub Triinu Ato poole itaalia keeles. Vòib-olla on see seotud lasteaiaga, et Triinu loogika jàrgi lastega rààgitakse ùldiselt itaalia keeles.
Kuigi Triinu rààgib kenasti mòlemas keeles, on mul tunne, et hetkel on itaalia keel jàlle soravam. Suvel, peale Eestis olekut ,vòis òelda vastupidist. Ehk siis selge màrk sellest, et varsti oleks vaja ùht suuremat eesti keele annust.
**********************************************************************
Ja viimasena, ùllatus ùllatus – Issi!
Kòigepealt lubas meie issi, et òpib eesti keele ise àra. Noh, mis see siis àra ei ole eks. Tòime koju E-Nagu Eesti raamatu, vaatasime ka kaks esimest lehekùlge àra ja sealt ta riiulile tolmlema jài. Siis otsustas issi, et òpib keele koos Triinuga àra. Alguses isegi làks kenasti, kuid ùhest hetkest oli Triinu keeleòppimise tempo mingi 15 sòna pàevas ja sellega ei pidanud issi enam sammu. Nùùd on ta otsustanud sama asja Atoga koos làbi teha. Nagu eelnevast jàreldada vòib, pole siiani issil vàga raske olnud. Eks nàis mis tulevik toob.
Kuid nende aastate jooksul, pàevast pàeva seda eestikeelset mulinat kuulates, on issi ka endale ùllatuseks omandanud pàris korraliku passiivse keele. Mingit issile mitte mòeldud salajuttu tema kuuldes enam kùll rààkida ei saa. Lisaks on meil kujunenud vàlja mingi ports sònu, mis on meie majas kasutuses ainult eesti keeles. Need on sònad, mis on issile kas niisama armsad vòi meeldib nende kòla vòi neile lihtsalt ei ole head itaaliakeelset vastet. Osad sònad on 100% eestikeelses kasutuses, ehk siis kòik ja alati kasutavad ainult eestikeelset varianti. Mòned sònad on aga ka sellised, mida issi kasutab eesti keeles, aga Triinu issiga rààkides ikka itaalia keeles.
Need 100% sònad on:
Totu – no sellel lihtsalt ei ole vòrdvààrset itaaliakeelset vastet
Koffikusse – pange tàhele, ainult sisseùtlevas kààndes. Sòna kohvik ei eksisteeri.
Jànes – jànesed on siiski ainult Triinu enda jànesed, mingid suvalised vòivad olla ka coniglio’d
Multikad – jàlle ùks sòna, millel pole head itaaliakeelset vastet. Cartoni animati – kui kohmakas!
Lepatriinu – Triinu-lepatriinu
Putukas
Kalli-kalli
Ja need siis lihtsalt issi lemmikud:
Notsu ja mitmus muidugi notsi 🙂
Kooki – Atolt òpitud sòna
Taza taza – s asemel tuleb miskipàrast z
Ei ole midagi – lohutusfraas
Istu ilusti! – seda òeldi alguses rohkem koerale, nùùd aga kindlasti Atole.
Tule siia! – jàllegi, oli see alguses koersònavara
Oota!
Mummi – ehk siis mòmmi
Tubli!
**************************************************************
Ja et olla aus, siis mainin ka enda kohta paar sòna. Tunnen, et minu keel on jàànud mingisugusele ebamààrasele koduperenaise tasemele. Areng on nullilàhedane, kui mitte taanduv. Eks ma olen ise sùùdi. Lugeda meeldib mulle ikka eesti keeles, no kui just on mingi niisama asjalik jutt, siis vòib-olla ka itaalia keeles. Aga lugemise naudingu saan ikka eesti keeles ja ka inglise keeles, aga vot, itaalia keeles ei saa. Ega ma pole muidugi vàga proovinud ka. Telekat ei vaata, filme vaatan kas originaalkeeles vòi ei vaatagi. Nùùd ma ootangi kui Triinu esimesse klassi làheb, siis hakkan koos temaga otsast peale òppima. 🙂
Lisaks: Peale selle jutu kirjutamist tegime kooki ja piimakokteili, mis siis mulle meenutasid, et mikser on Triinul misker ja toidud tal kùlmetavad. Ka sellised mis tegelikult ongi kùlmad. nagu piimakokteil. Triinu hùùab Atot: "Aaatoo!! Tule ruttu, muidu kokteil kùlmetab àra!"
Ato jàllegi tuli Vinni Puhh nàpus minu juurde ja ùtles Vinni Puu!
Kommentaarid:
24/01/2010 oudekki loone
Mina tabasin ühel hetkel ära, et ma ei saa itaaliakeelsest lugemises naudingut, sest ma loen liiga aeglaselt. Ma siis võtsin ette, et tuleb omandada lugemine nii nagu eesti ja inglise keeles, s.t. alustades lasteraamatutest. Hakatuseks lugesingi muinasjutte, selliseid klassikalisi – ja avastasin, et neid ongi jube lahe just niimoodi aeglaselt ja fantaasiaga lugeda. Sealt edasi siis juba Rodari ja Malerba ja siis juba tuli täiskasvanutekirjandus ja luule hopsti. Sa võid ju lastele ka iga päev ette lugeda raamatuid, siis on kaks ühe hoobiga 🙂 Täiskasvanuna jõuab kokkuvõttes kiiremini, kui iga päev natukene lugeda, siis ma arvan, et aasta pärast naudid juba kõike.
24/01/2010 TädiMari .
Mina jälle alustasin lihtsatest ja haaravatest romaanidest 🙂 Neid on ju küll… võin isegi soovitada, kui tahad.
24/01/2010 kadri kuum
Kevad pole enam kaugel, nii et Triinu keeleannus saab varsti rahuldatud, tõenäoliselt:) Ja eestalsed muudkui lendavad Külli juurde ja tagasi, Külli juurde ja tagasi…….:)
24/01/2010 Külli Voit
Jah, olen tàheldanud, et eestlaste ràndeaeg siiapoole hakkab kuskil màrtsist pihta ja kestab mai lòpuni. Teine, vàhem aktiivne rànnuaeg jààb oktoobrisse-novembrisse. Eks see ikka ilmaga seotud ole. Kuigi see aasta on ju Eestis nii fantastiline talv, kuigi jah, eks tòenàoliselt jòuab sellestki màrtsi keskpaigaks àra vàsida. Mis puutub raamatutesse, siis soovitused on alati teretulnud. Kuigi tegelikult on lihtsalt asi selles, et kuna mul ropult vedas ja mulle toodi Eestist siia kohale mitu kastitàit raamatuid, siis kàsi lihtsalt haarab nende jàrele.
26/01/2010 Aita Silm
See on ikka vàga hea, et Triinu niimoodi hàsti kahe keelega hakkama saab ja pole vaatamata lasteaiale sujuvalt itaalia keelele ùle làinud.
Ma ei tea kas see on sellest, et meil lausa kolm keelt koduses kasutuses vòi et ma pole eriti jutukas ja eesti keelt peale minu mujalt ei kuule, aga minu poisid on nùùdseks tàiesti inglise keelele ùle kolinud. Emme saab ju kòigest niikuinii aru, isegi kui ma ùritan teha nàgu, et ei saa. Ja Eestisse ei plaani me ka veel niipea minna ja ma ei teagi enam mis teha. Raamatuid loen neile eesti keeles- ka siis kui on inglise vòi prantsuse keelne raamat, teen sujuvalt tòlke eesti keelde, aga nendelt pean sònu lausa vàlja pinnima.
Aga meil on kah palju sònu mis 100% eesti keeles, ka mehel- `istu ilusti` ja `oota`, `tule siia` on meil kah kòigil kasutusel ja `musi` , “pai” ja `kalli, kalli` ning Eestis kàies hakkas mu mehele hirmsasti ” kogu lugu!” meeldima- me pidavat seda seal Eestis igas teises lauses kasutama ja nyyd on see meil kodus aktiivses kasutuses ;-P
31/01/2010 Külli Voit
Tegelt, minul ongi algusest peale eesmàrk olnud, et nad eesti keelest vàhemalt arugi saaksid. Et nad ennast Eestis ei tunnaks nagu mina end Hiinas tunneks. Ega see kakskeelsuse suhe kindlasti aja jooksul muutub. Tulevad igasugused keerulised puberteedid peale kui lihtsalt keeldutakse Eesti keeles rààkima, nàiteks. Aga et kui siis see titeajast passiivne keel on olemas on siis, kui mòistus jàlle koju tuleb, vòimalik see keel uuesti àra òppida, kui soovi peaks olema.
01/02/2010 Annumannu Post
Tundub, et Triinu on hàsti jutukas tùdruk.Meie omal on kahjuks itaalia keel nùùd tugevalt ùle, kuigi mina temaga loomuliklt suhtlen ainult eesti keeles.Aga ma ka lohutan ennast sellega, et aru saab ta siiski kòik ja igaaastane reis Eestisse vàrskendavad oskusi.Mis raamatutesse puutub, siis mul on jàlle vastupid…ma olen juba paar eesti keelset raamatut pooleli jàtnud, kuna tunnen, et ei saa seda rahuldust, mida itaalia keeles lugedes.Mine tea, àkki on asi raamatutes olnud, aga siiski naudin siin poes raamatuteriiuli vahel nuhkimist ja omale sobiva valimist:)