Kui see minek ei ole just äkkotsus, siis nii nädal enne plaanitud visiiti surfan õhtuti erutunult Ikea kodulehel ja kirjutan nimekirju, mida kõike on plaanis soetama hakata. Nimekiri tavaliselt jääb küll koju ja eks need soovid jõuavad nädalaga muutuda ka, ning tegelikult, Ikeasse pole vajagi nimekirjaga minna. Pole ma sealt veel kordagi ainult plaanitud ostudega koju suutnud tulla.
Käin ma seal tavaliselt kas mõne sõbrannaga, vahel harva üksi ja viimasel ajal käime koos Triinuga. Eile lamaskles ta kõik voodid läbi, mängis kõik mängud ära mis seal saali peal üles pandud on, mänguasja osakonnas valis omale vildikad ja Atole pehme mõmmi, kohvikus sõi rootsi lihapalle ja kooki ning Ikea toitupoes valis välja spagetikujulised kommid ja shokolaadikoogi. (mina valisin juba traditsiooniliselt jõhvika- ja murakamoosi, piparkooke ja jõhvikasiirupit). Triinu on väga mõnus ostukaaslane, mida aga ei saa öelda issi kohta. Issiga me sellepärast koos ei käigi.
Alguses oli issi totaalne Ikea vastane. Juba kuuldes seda sõna Ikea, läks ta leili ja keeldus edasi rääkimast. Kunagi kui issi hakkas oma kontorisse mööblit otsima, siis käisid nad töökaaslase õhutusel ka Ikeas uurimas. Käik valmistas issile meeletu pettumuse, kuna mööbel oli olnud küll pealt ilus, kuid seest kööbakas. Nojah, nii nad seal muidugi ka on. Nagu oleks puit, aga tegelikult on saepuruplaat, nagu oleks raudvoodi, aga tegelikult on seest tühjad torud. Issile meeldivad asjad, mis on päris. Mulle tegelikult ka, kuid need on kahjuks 10x kallimad kui selline Ikea moodi pappmööbel. Kuid mulle meeldib ka vaheldus. Ma ei taha elada 10 aastat ühe ja sama vaiba või laudlinaga lihtsalt sellepärast, et see on ostetud kuskilt hirmkallist Verona disainipoest ja on nii kallis, et lihtsalt ei saa endale lubada selle väljavahetamist. Lisaks on ta krt nii kvaliteetne, et ei lähe koledaks ka. 🙂
Lõpuks me leidsime issiga kompromissi, et suuri ja jäävaid asju me Ikeast ei osta. Ega vahelduse mõttes polegi vaja voodit välja vahetada, piisab ka uuest voodikattest. Kuid vaatamata kompromissile me ikkagi koos Ikeas ei käi. Esmalt muidugi issit lihtsalt see ei paelu ja kui me ka korra koos käisime, siis issi kriitilised kommentaarid kõige kohta, võtsid ka minult igasuguse ostlemise isu ära ja me tulime koju tagasi, kolm küünalt kotis.
Nüüd, kui ma hakkan rääkima Ikeasse minekust, pööritab issi natuke silmi ning seal olles, saadab mulle sõnumeid tekstiga "basta spendere!", kuid ise enam kaasa ei tule. Koju tulles, vaatab issi asjad kriitilise pilguga üle ja alati leiab ta vähemalt ühe asja, mis talle kohe üldse ei meeldi. Aga noh, sellest pole ju hullu, sest tegu on ju mingi odava Ikea vidinaga, mille võib rahuliku südamega varsti välja vahetada. Sest suure tõenäosusega laguneb ta varsti niikuinii ära. Nagu teekann, milllele riiulil seistes tuli mõra sisse või tekikott, millel peale pesu tulid kõik nööbid eest või pasta kurnamise sõel, mis roostetab ja aeg ajalt kaotab ühte kruvi, mille siis keegi oma pasta seest avastab.
Üldiselt peab Ikea asjade valimisega väga ettevaatlik olema. Eriti kui on tegu sellise asjaga, mida päris paari kuu pärast ära visata ei tahaks. Näiteks lambiga. Üks selline mul siis seisab nurgas, mille paljas nägemine mul juba südame pahaks ajab. Haarasin selle mingis meelesegaduses viimase asjana korvi, (lambi osakond on Ikeas teadagi üks viimaseid) ja nüüd ta on mul siin kodus ja häirib mind.
Kvaliteet on Ikeas tegelikult väga erinev. Võid saada lambi 5.90 euri kui ka 59.- euri eest. 10x vahe hinnas ja vähemalt 5x vahe kvaliteedis. Kuid ka 59.- on ikkagi väga odav, eriti kui võrrelda Verona lambipoodidega. Ühes sellises jäi meil üks vahva laelamp silma ja uurides selle hinnasilti, olime veendunud, et vähemalt üks, kui mitte kaks üheksat on neil kogemata juurde pandud. Hinnaks oli 8999 euri. Kuna tegu oli müügisaalis rippuva eksemplariga, siis tehti meile soodushind 7000 euri. Meist jäi see lamp sinna edasi rippuma.
No nii pikka juttu Ikeast mul küll plaanis kirjutada ei olnud ja miks ma kõike seda kirjutama üldse hakkasin, on järgmine.
Seisan mina lasteasjade osakonnas ja uurin lasteraamatuid. Võtan ühe kätte ja loen pealkirja "Hiirekese mõistatus". Pilgutan silmi ja loen uuesti. Jah, ongi selges eesti keeles. "Mis ajast Brescia Ikea müüb eestikeelseid lasteraamatuid?!", mõtlen ja imestan. Võtan raamatu automaatselt kaenlasse, sest on ju ilmselge, et see on mulle mõeldud. Eestlane -eestikeelne raamat, kellele siis veel! Hiljem, kui mõistus koju tagasi tuli, uurin raamatut lähemalt ja muidugi ei olnud see Ikea raamat. Vahtisin enda ümber ja jõllitasin lastega perekondi, lootes kuulda mõnd mõnd eestikeelset lausejuppi või avastada tuttavate näojoontega eestlase nägu. Tunne oli selline nagu siis kui keegi uskuja räägib õhinal maavälistest olenditest või meie ümber lendlevatest vaimudest – me ei ole siin üksi. Pidades meid Triinuga ainueestlasteks mitte ainult Ikea territooriumil vaid ka 100km raadiuses ümber meie, mõjus arusaamine, et me ei olegi ainukesed, kuidagi…….paljastavana. Ja milline saatusemäng, et just meie selle raamatu otsa sattusime, sest eks neid Ikea riiuleid ikka vahel ka koristatakse ja mõni tund hiljem oleks see raamat sealt tõenäoliselt läinud olnud.
Et kui nüüd juhtub keegi eestlane seda lugema, kes 2. veebruari paiku käis Ikeas ja jättis sinna raamatu, "Hiirekese mõistatus", siis saab selle meie käest kätte.
Kommentaarid:
04/02/2010 Linda Forrest
Hehe.. mul on Ikeaga sama suhe. Jama on selles, et Ikea on meist ainult 7 min rongisõidu kaugusel. Õnneks suudan ma ennast ikka tagasi hoida, aga korra yle kahe kuu pean seal ära käima. Ma ei ostagi sealt eriti midagi. Tahan lihtsalt ringi tuiata, asju näppida ja see restoran!!!!! Mul on seal omad lemmikud .. kartulisalat ja mandlikook.
Ikeast oleme ostnud Billy raamatyriiuli ja sellega oleme väga rahul! Väikesed kohvilauad ostsime ka ja need on väga head. Endale ostsime voodipesu aga see on jama, sest suhtes, et seda peab triikima. Aga muidu niisama pudi padi on ikka korvi sattund. Wok pann oli selline, mis kahe päeva pärast prygikasti rändas.
Aga meie issi.. ta läheb juba närvi, kui ma sõna Ikea ytlen. Ta on seal kaks korda käinud koos minuga ja oh seda torisemist.. Ma ei tea, mis imevägi see peab olema, mis teda sinna viiks. Sellist asja vist polegi.
Nii, et ma käin täitsa yksi Ikeas. Vahest tüdrukuga ka.. aga ta kipub jonnima. Nüüd ma ei jõua ära oodata, milla mees uue töö saab… ma pole juba peaaegu kolm kuud Ikeas käinud.
Ma arvan, et Scandinaavia hõng on see, mis mind sinna tõmbab. Seal on kuidagi kodune.
04/02/2010 Aita Silm
Ka minul samad suhted selle kauplusega (kui seda saab yldse kaupluseks nimetada)…mingi kummaline magnet tòmbab sinna. Just nàdal tagasi suutsin oma eelarvesse augu sùùa Ikeas shoppamisega. No loomulikult eelistaksin ma osta asju mingist uhkest Itaalia disainipoest, aga neid on siin meie kandis ikka armetult vàhe ja no hindadest parem ei tasu rààkidagi. ùlejàànud taskukohased kohad on tàis ùlimalt inetut (lausa òòkima ajavalt koledat) vòlts (plastik???) antiiki. ( Seda ma poleks iial uskunud, et siinkandis peab pisut moodsama disainiga asju sedasi tikutulega taga otsima) No ja mis siis yle jààb- olen minagi sealt ostnud mitu riiulit ja lampe ja muud kraami. Ja neil on seal mònusad tillukesed kùlmutatud kaneelirullid toidupoes mille soojendamine vòtab max 5 min samas ise kùpsetamine vòtab aega 3 tundi ja piparkookidel on selline hea tuttav maitse
04/02/2010 oudekki loone
Mul on vist vedanud, mul on nii väike kodu, et sinna mingit mööblit ega ühtegi muud asja enam juurde osta ei saa 🙂 Aga see ei tähenda, et mul ei oleks praegu hulka ikea mööblit: mu kodu on just nii väike, sinna mingi itaalia disainmööbel ei mahu, kuna see on arvestatud suuremate ruumidega. Samas olen ma suutnud ikeast hankida täitsa korralikust puidust laua, päris korralikust materjalist voodiriided, ning mugava kirjutuslaua tooli ka. Mõningaid taldrikuid müüdi seal ka päris mõistliku kvaliteediga, tuleb lihtsalt otsida kõigi nende asjade hulgast, mis seal väljas on. Kuigi jah, kahjuks on enamik asju tehtud sellistes riikides, kus kasutatakse lapstööjõudu ning mida kõike veel…
Ah jaa, panne-potte-kööginugasid ma ei soovita küll ikeast osta, need on suhteliselt kohutava kvaliteediga, lähevad katki, materjal on vilets jne jne
Samas ma vist olen ka rohkem seda tüüpi inimene, kes uusi asju eriti ei taha – ma elaks hea meelega kogu elu samade asjadega, kui need ilusad ja kasutuskõlblikud püsivad – mulle meeldib kui asjadel on ajalugu, tegelikult on ju lahe, kui laualambile on graveeritud pühendus sinu vanavanaema nimele… Mulle meeldiks riideid ka nii osta, et nad kunagi vanaks ei saa. Ühesõnaga, kui ma peaksin ühel hetkel leidma ennast elamast mingist kohast, kus ma tean, et ma elangi elupäevade lõpuni, siis ma püüaks selle sisustada võimalikult korralike asjadega, mida saaks lastelastelastele pärandada 🙂 Mis ei tähenda, et kuni raha koguda, seni ei peaks ajutisi ikea asju ostma, mida siis aeglaselt teiste vastu välja vahetada. Noh ja kui tehnika areneb, siis päris uued asjad on muidugi teine lugu.
Aga ikea mandlikook on jah hea 😀 Ja üldiselt – pood nagu kõik teisedki…
05/02/2010 TädiMari .
Vaidlen vastu Oudekkile, ei ole pood nagu kõik teised 🙂 Seal tõesti on mingi magnet sees!
Mina ka ei saa Ikeast ei üle ega ümber ja ma ei nurise ka kvaliteediga, vaid taldrikud ( need mooni õiega) läksid väga ruttu katki. Piisas eimillestki, kui tükid välja tulid.
Anni tuba on üleni Hemnes seeria ja kui ta millagi tahab midagi välja vahetada siis pole meil kindlasti kahju.
Kodus on tore, kui on ajalooga asju ( nt meil on kummut ja peegel pärandatud põlvest põlve) ja siis on Toni käinud ka mööda mercatinosi ja ka disaini poest on midagi.. Aga ega siis kõik ei pea kestma igavesti. Noh, umbes nagu teil Külli :)
Ikeal peaks olema üpris kontrollitud, et lapstööjõudu ei kasuta, nad said kunagi suured trahvid ja pärast seda teoreetiliselt kontrollivad…
Ja kui sina enne minekut erutatult ikea netlehel uurid siis mina satun vahest niisama sinna uudiseid vaatama ja siis otsin põhjust, miks kohale minna! Kindlasti leian ma alati midagi, mida oleks hädasti vaja ( viimane kord oli suletekk Annile eks) ja õnneks on ka meie issi sõltuvuses ja hea meelega nõus kaasa tulema!
08/02/2010 Külli Voit
Ega kui pàris aus olla on ka meil Ikea mòòblit. Peale seda kui Triinu meie mitte-ikea kirjutuslauale pastakaga kenad sygavad vaod tòmbas, suutsin issit veenda lastetoas ikea mòòbli kasuks. Ja olen vàga rahul, kòik asjad on ka tàispuidust, et jah, ikeas peab lihtsalt otsima. Aga seda jubedat “nagu antiik” tùùpi mòòblit armastatakse ka siin hullupòòra. Meil siin lausa terved kùlad, kus ùks tehas teise otsa.
15/02/2010 Jette A
Minu paar Ikea käiku on alati lõppenud suure stressiga. Üritan küll kainelt mõleda, millele täpselt sinna järele lähen, aga miskipärast on alati peale poes käiku paar suurt sinist kotitäit vidinaid õnnetult kodu ukse ees ja minul tuju nullis. Üritan võimalikult vähe asju enda ümber tekitada ja tarbida, aga ikka on nad mind oma tarbimiskonksu otsa tõmmanud, masendav! Jumal tänatud, et Ikeat Eestis pole :)!