Ato veel matkahoos

Meil on siin ùmberringi palju samasuguseid vàikseid kùlakesi nagu see, kus me isegi elame ning nende vahel ja ùmber keerleb hulgaliselt matkaradasid. Kui nùùd just mitte iga nàdalavahetus, siis ùle nàdala kàime me ikka neid avastamas. Kui mòni neist on meid meeldivalt ùllatanud oma mònusa raja ja imeilusate vaadetega, siis mòni teine pole nii vahva olnud. Seekordne kuulub pigem nende viimaste hulka, kuigi ma usun, et meie ajastatus oli lihtsalt vale. Jaanuari keskpaik ei ole taoliste matkaradade jaoks.

Triinu naerata!

Talvel tuleb minna kòrgele, kus on pàikest, vaadet ja ideaalis ka lund. Seekordne rada oli orus, puud olid kòrged ja raagus. Vaatamata lehetusele, tegid nad siiski oru pimedaks. Pàikest ka suurt ei olnud. Lisaks oli seal tegutsenud keegi isehakanud kunstnik. Spordirada màrgistavad vòimlevate tervisesportlastega sildid vaheldusid mingi woodooliku asjandusega, kus kòrval tekstid pòrgu eeskojast ja pòrgust endast. Nàiteks leidis sealt punaseks vàrvitud puuriida, mingid metallist ròngaid ja riste okstel rippumas, miniatuurne surnuaed jms. Pildistama ma neid ei hakanud, sest nad ei olnud midagi erilist. Ykski lind ei laulnud, ainult vahel mòni ùksik vares kraaksatas. Miskipàrast meenus mulle film The Blair Witch Project. Lisaks teatas meile ùks mòòduv autojuht, et me oma koerad kinni paneks, kuna eemal elavat kaks kurja koera kes pole just eriti oma territooriumil kinni. Nagu see midagi aitaks kui meie oma koerad kinni paneme, esmalt peaksid ikka kurjad koerad kinni olema. Eriti veel terviseraja kòrval.

Tagasiteel, aitab nòiametsast.

Triinule ei meeldinud seal kohe, Ato alguses ikka tormles ringi kuid mingi hetk nòudis issi sùlle. Mis pole vabas looduses ùldse tema moodi. Ming halb aura oli sel kohal. Vòi oli lihtsalt aeg vale. Proovime kevadel uuesti kui puud rohelised ja linnud kohal.

Keerasime otsa ringi ja veetsime natuke aega kohalikul mànguvàljakul. Yhtegi inimest peale meie  nàha ei olnud, eks nad olid kòik ostukeskuses sùùa ostmas. 😉 Seekord siis làks nii.

Kuna mànguvàljakule koeri ei lubata, siis pidid issi, Linnu ja Trilli mururiba taga ootama.