Kolm kommi





Seda, et Triinul jagamisega probleeme ei ole, olen ma juba kirjutanud. Et kui on kolm kommi ja kolm sööjat, siis jagab kenasti igaühele kommi. Isegi kui ta oma kommi 3 sekundiga nahka pistab ja minu oma vedeleb laual, ei kipu ta seda omastama. Lausa vastupidi. Käib komm pihus sul sabas ja korrutab: „Mangia mamma questa komm, mangia, mangia!“ Mis sest, et sul singivõileib poolepeal, lihtsalt pead selle kommi vahepeal ära sööma, sest muidu hakkab lõpuks nördimusest lausa nutma.

Täna aga tegime katse, et mis saab siis, kui komme on küll kolm, kuid kvaliteedi ja populaarsuse vahe on märkimisväärne. Kommideks olid siis: Galatine piimakomm (Triinule küll maitseb, kuid eks ta üks tavaline argipäeva komm ole), Eesti iiriskomm Kiss-kiss (Triinule ei maitse) ja Ferrero Rocher (kõige ilusam, suurem ja maitsvam pàhklikomm! Kõik tahtsid seda!). Triinu sai kolm kommi enda kätte ja hakkas jagama: „Uno a papà (iiriskomm), una a mamma (piimakomm), noh ja järgi jäigi ainult pähklikomm…