|
Triinu ja onupoeg Lorenzo. Triinu on Lorenzo fànn ja Lorenzo Triinu fànn. Ta on selline vaikne ja tundlik poiss, oskab Triinuga asjatada.
|
Kuhu me siis jõudnud oleme?
Loeb trepiastmeid: uno, due, tee, tinkue, sei, otto, nove, DIECI!! Üldse loendab igast asju, kuid see on tal rohkem nagu luuletuse lugemine, mitte asjade kokkulugemine. Näiteks on laual kolm õuna, siis Triinu viibutab näpuga õunte poole ja loendab – uno, quatro, tinkue, sei, otto, DIECI!
Tunneb ära T, E, I, V, N, P, R, L, B tähed. Need on tema elus oluliste tegelaste tähed. Kes need küll on? P ja R ajab küll tihtipeale sassi, aga pole ka ime, need ju nii sarnased. Tähed siis on sarnased…
Tundub, et tal on väga hea mälu. Need tähti ma nii nalja pärast kord kirjutasin talle ja kui paari päeva pärast uuesti proovisin, olid enamus meeles. Nüüd tassib mulle ise oma puzzle tähti ja seletab Buuno tätt, Lotte tätt…jne.
Ka lasteaias öeldi, et tal pidavat hea mälu olema. Juba teisel lasteaia nädalal teadis kõikide laste nimesid. Minul läks kolm kuud, et kolme kasvataja nimed meelde jätta.
Värvid on kõik sassis. Alguses olid eestikeelsed sini, kolla, roe(rohe) ja puna. Enamasti läksid ka täppi. Siis tulid itaaliakeelsed juurde ja sealt läks asi segaseks. Nüüd on enamus asju kas giallo või blu, vahet pole mis värvi nad tegelikult on. Vahel on mõni asi ka looza ehk roosa. Ainus värv, mis alati täppi läheb, on must.
.
Viimase aja kõige kasutatavam väljend on NON MI MIII PIAAACE! See käib igal poole ette ja taha kui vähegi midagi on, mis preilile jälle ei sobi. Näiteks võib selleks vabalt olla söömiseks antud lusikas mis osutus valeks või joomiseks antud kõrs, mis on valet värvi. Aga no neid põhjuseid on nii palju, et lihtsam on vist kirjutada, et mille kohta seda ei öelda.
.
Ei ütle H ja loomulikult ka R tähte. No H on mõnes mõttes loogiline, sest itaalia keeles seda ju ei hääldata. Seega täht on tätt ja mahl on mala, Triinu on Tiinu ja Renato on Enato.
.
Üleüldiselt räägib päris palju, kuigi jutt on paras pudru ja kapsad. Eesti- ja itaaliakeelsed sõnad segamini, ajad sassis ja käänded valed. Rohkem on ikkagi itaaliakeelset teksti. Laused on umbes sellised:
Mamma, vuoi kõllemala (kõrremahla)? – mitte, et ta mulle pakuks, vaid ise tahab ja niimooid küsib.
Linnu, mangia biscotto, che buono! – Topib Linnule koeraküpsist, mida see hetkel ei taha. Kui Linnu ei võta, saab vihaseks.
Ancooa Lotte? Dai, pocchino ancooa Lotte Tiinu!! – tahab multikaid minna vaatama, aga ma ei luba.
Enato vanni, Tiinu vanni, emme NO vanni! – et siis nemad Renatoga lähevad vanni, aga emme ei tohi tulla.
Vahel teeb eriti pikki ja keerulisi lauseid, kus peab ikka väga keskendunult kuulama, et aru saada mida ta öelda tahab. Sest kui sa siis aru saamata lähed lihtsamat teed ja vastad näiteks „Jah“ või „okei“, aga küsimus nõudis hoopis pikemat vastust, siis ta vatrab sama lause sama segaselt uuesti ette ja jääb sulle küsivalt otsa vaatama. Ja kui sa siis ikka õigesti ei vasta, saab vihaseks.
Laulab – mõtleb ise laule välja ja laulab neid, mida nad lasteaias laulavad. Muidugi on sõnad kõik sassis, aga üldjuhul saab aru mis lauluga tegu. Üks lemmiklaule on hetkel sünnipäevalaul. Triinu laulab seda nii – Kakki auguui aaa teee, kakki auguuui aaa meee, kakki auguuui aaa Tiinu, kakki auguuui aaa papa, jne. Lasteaias ju pidevalt kellelgi sünnipäev.
Vahel üllatab mind tõsiselt.
Näiteks: Sõidame autos ja tee ääres on mingi vanarauahunnik. Triinu: näitab näpuga ja ütleb rotto (katki).
Mina: Jah katki, need on mingid vanad asjad.
Triinu küsib: Nonna rotto?
Vanaema (nonna) on Triinule ka lihtsalt Vana. Ja kui vanad asjad on katki, siis on ju ka vanaema katki. Igati loogiline.
See juhtus tegelikult juba üle kuu aja tagasi ja Vana on praeguseks käibelt kadunud. Praegu on tal Eesti vanaema Vanaema ja itaalia oma Nonna. Nii nagu peab.
Kommentaarid:
15/05/2008 Annumannu Post
Triinu on jube asjalik tùdruk ma ùtleks.Arvestades, et ta minu omast veel noorem on, rààgib ta juba tàitsa soravat juttu:).Eks see ole ema, isa teha ka muidugi ja lasteaed annab ka oma osa ma usun.See kakki auguuri laul ajas jubedalt naerma:D.Sa oled vàga tubli olnud tàhtede òpetamisel, ma pole veel proovinudki òpetada.Vòtan asja kàtte:)
16/05/2008 Külli Voit
Midagi alati ikka ununeb…. Ato ju meil ka räägib ja kohe palju. Viimase aja uusim sõna on aguu…
Ma arvan, et see rääkima hakkamine on rohkem geneetikas kinni. Nagu ei saa last panna varem käima, ei saa ka varem rääkima õpetada. Vanematest see suurt ei sõltu kui just ei ole laps päris hooletusse jäetud. Kõik ju suhtlevad oma lastega. Vastasel korral olen mina küll lapsevanemana läbi kukkunud, sest eesti keeles ta ju suurt ei räägi. Aga peale lasteaeda tuli küll kiirelt uut sõnavara juurde, samuti peale seda kui hakkas iga nädal vanaema juures käima. Et äkki siis erinevad keskkonnad ja erinevate inimestega rääkimine aitab kaasa.
16/05/2008 TädiMari .
Vot nüüd ma ei teagi, kas Triinu on nii kihvt ja asjalik või ta emme oskab hästi kirjutada.. Vast mõlemat!
Mina ka iga tihti mõtlen,e t võiks ju rohkme juttu rääkida oma lapsega aga no mida ma vatran niisama? Kuidagi imelik on ju.
Kõik mu hea eesti keele lootused on vanaema peal, kes küll vatrab katkematult 🙂
16/05/2008 Külli Voit
No kyll nyyd alles kiidavad, vaat et hakka siin monitorile veel punastamagi. Muidugi on Triinu kihvt ja asjalik, kuidas siis muidu! Ja mis puutub rààkimisse, kellega ma siis yldse rààgin kui mitte lastega, istun siin pàevad làbi yksi kodus ju. Noh, koera ja tolmuimejaga rààgin muidugi ka…
16/05/2008 Annumannu Post
Oleks mul selline tolmuimeja, siis ma kindlasti rààgiks ka temaga ja kiidaks takka:D
20/05/2008 Monica Juhtund – Orsi
Mina ka rààgin palju lapsega , seletan koguaeg mida teen , kui vàljas oleme siis rààgin mis kus on ( nyyd ta ise seletab juba vàljas olles pidevalt ) Rààkisin temaga pidevalt , isegi kui paari kuune oli …. Mina arvan nii et itaalia keele saab ta nagunii selgeks aga kui head eesti keele alust alguses ei pane siis ta kaob kui teine keel peale tuleb…
