Juba pikemat aega, ja pikema all pean silmas ikka mitmeid kuid kui mitte lausa poolt aastat, joonistab Triinu selliseid abstraktseid vàrvidemànge. Kogu leht on korralikult vàrvidega kaetud.

Mòningad versioonid…

….ja tòesti ainult mòningad, sest Triinu on vàga produktiivne. See vàljanàitus on nàiteks ainult OSA ùhe òhtu tòòdest. Õhtu all pean siis silmas umbes ùhte tundi. Pòhimòtteliselt juhtub enamasti nii, et kui làheb vesivàrvidega vàrvimiseks, siis sel òhtul kòògis istuda ja astuda ei saa – kòik vàhegi horisontaalsed pinnad on kuivavaid pilte tàis. Vàhemalt kuivavad nad kiiresti. Ka lasteaiast tuleb Triinu alati sentimeetrise joonistustepakiga koju ning alati on ikka tegu sama tùùpi vàrvitud piltidega. Seega oli mu ùllatus meeldivalt suur kui ùkspàev ulatas Triinu mulle hoopiski….

….joonistuse kolmest, eriti vurrulisest kassist!

Ning edaspidi hakkas lisanduma hulgaliselt tòid lastest ja meist. Esialgu on piltidel ainult tùdrukud ning meie Triinuga, Ato on lasteaias ja issi tòòl. Tegelikult on aga asi hoopis selles, et Triinul pùksid veel eriti hàsti vàlja ei tule ja issit ja Atot ju seelikuga teha ei saa. Need mullid on koriandolid (need helbed, mida karnevali ajal tànaval loobitakse) ning ùlemisel pildil on tùdrukute hulka sattunud ka ùks dinosaurus, kes koriandoleid sòòb. Palun ka ekstra tàhelepanu pòòrata keskmise pildi paremalt teisele figuurile, nimelt olen see mina, beebi kòhus.

Lòpetuseks siis ka ùks autoportree. Perfektsionistist Triinut vàga hàirisid lopergused pead, nii leidis ta kiirelt lahenduse klaasi näol ja  nùùd on pead kenasti ùmmargused.