Kui mul varastati telefon àra, siis Ato kommentaar oli jàrgmine:
Ato: “Pàhh onu pia la allo la mamma, iiou-iiou onu pàhh onu tinni, bella onu uue allo la mamma. “
Otsene tòlge: Paha onu àra telefon emme, politseionu paha onu kinni, ilus onu uue telefon emme.
Seletav tòlge: Paha onu (pàhh onu) vòttis (Ato kònes puudub) emme telefoni (la allo la mamma) àra (pia=via), politseionu (iiou-iiou onu) vòtab (Atol puudub) paha onu (pàhh onu) kinni (tinni), hea onu (bella =ilus onu) annab (Atol puudub) uue telefoni emmele (allo la mamma).
See on siis nùùd ùks stiilinàide Ato jutust. Ei saa òelda, et Ato vàhe rààgiks, pigem vastupidi. Vòiks lausa òelda, et ta meil pere suurim lobamokk. “Kuule Ato, sòò nùùd ka vahepeal, àra kogu aeg seleta!” on meil sòògilauas igapàevane jutt. Ta vòib kòik surnuks rààkida, kuulaja asi on ainult aru saada. Vòib vàga keerukaid asju seletada, kuigi aru saan vist kùll ainult mina, mida ta òelda tahab. Issi jààb vahel natuke jànni, kuid Triinu saab see-eest veel kòige paremini aru. Vahel kui ytlen Atole, et ma ei saa aru mis sa tahad, siis tuleb Triinu appi ja tòlgib Ato jutu mulle àra.
Jutt on totaalne segapudru, eestikeelsed, itaaliakeelsed, pluss tema enda vàlja mòeldud sònad vòi hààlitsused kòik làbisegi. Kui tal on mingi sòna puudu, siis mòtleb sinna oma variandi. Nàiteks on hetkel nuga, haamer ja ka eriti suur toigas kòik yhe nimetuse all – tonno, mis tegelikult tàhendab itaalia keeles hoopiski….tuunikala…?!
Yks mis mind ikka hàmmastab on see, et Atol puuduvad sònavaras verbid. No ta tòesti ei kasuta mitte ùhtegi verbi ei eesti ega itaalia keeles. Kuigi ma olen igasuguseid kakskeelsuse ja muidu keele omandamise raamatuid lugenud rohkem kui vaja, pole sellist nàidet mulle ette veel sattunud. Kui Atol oleksid ka verbid, siis oleksid ta laused pàris korralikud, kaks keelt kùll segamini, kuid ikkagi laused. Kuid ilma verbita lauset ju eriti ei moodusta. Vòi noh, vàhemalt mitte muule maailmale arusaadavat.
Sònad on kas eestikeelsed vòi itaaliakeelsed, kahes keeles kasutab ainult sòna emme/mamma. Kui yritada seletada, et vot eesti keeles on nii ja itaalia keeles on naa, siis saab kurjaks ja korrutab ikka seda oma sòna mida ta juba teab. Eile sai vanaisa peale vàga kurjaks kui teine maja casa’ks nimetas, nii et nonnol ei jàànud muud yle kui kah sòna maja kasutusele vòtta.
Sònal beebi on mitu tàhendust – beebi selle traditsioonilises tàhenduses ehk imik, beebi kui midagi eriti vàikest, nàiteks beebi auto on vàike auto ning beebi on ka multifilm, mis on tòenàoliselt jàànud Baby TVst. Samas sòna suur vàljendab ta hoopis mingi oma hààlitsusega, millest ainult meie aru saame.
Loomi nimetab kah ainult hààlitsustega: ròhh-ròhh on siga, ka-gaa on kana, kiisu on màu jne. Nonno nàmm quakk-quakk. (Vanaisa annab partidele sùùa).Vàrvid tunneb àra, kuid ise nimetab ainult kolla ehk kollane.
Ei ole kunagi kasutanud silpe sònade asemel, nagu nàiteks piima asemel pii. Vàlja arvatud ùks sòna – teine on tii ja seda juba pool aastat ilma igasuguste muutusteta.Tii auto, tii mala. See tii auto on meile kòvasti peavalu tekitanud, sest kui Ato hakkab korrutama, et tal on vaja tii auto, siis ole mees mòtle vàlja millist teist autot ta oma hiigelsuurest autokogust parajasti silmas peab.
Hetkel paneb kòikide sònade ette itaaliakeelse artikli la, olgus siis sòna ykskòik mis soost vòi hoopis eestikeelne. La papà, la pudlu, la mahla. Ka Triinu tegi sellise etapi làbi ja see pidavat olema tùùpiline itaalia laste keeleòppimise etapp.
Mio ehk minu on hetkel vàga teema. Peale selle, et tema autod on tema omad, oleme ka kòik meie ainult tema omad. La MIA mamma, LA MIA Tiinu, Tiinu MIA ode, mia papà Polo(Paolo). Kui keegi vòòras kùsib mis ta nimi on, siis vastab kenasti Ato ja lisab juurde MIA ode Tiinu, sest Triinu ju ei vasta meil sellistele vòòraste poolt esitatud kùsimustele. Mio/mia on alati vàga ròhutatud.
Asendab mònikord muud konsonandid T-tàhega. R-tàhte ei ùtle ùldse.
katki – tatti
kinni – tinni
saia – taia
Kuigi mitte alati. Nàiteks kala, konn, kooki, kalli on ikka nii k-ga.
komm – pomm “Io nàmm tutta la ciccia, dopo la pomm.” (Mina sòòn kòik liha àra, pàrast kommi.)
ancora gira gira – ancola tila, tila
pudru – pudlu vòi lausa pudu
mahl(a) – mala
bimbi – mimmi
Numbreid loeb uno, due, tle, due, tle, due, tle, otto, none.
Jààn pònevusega ootama kuidas nad lasteaias Atoga suheldud saavad, kuig eks nad on seal muidugi igasuguseid juhtumeid nàinud. Yhe vàikese seletava sònaraamatu tegin kasvatajatele siiski kaasa.
vàikeste vahedega aga nagu oleksid Anitast kirjutanud…. Peaks vist ikka kàima arsti juures àra ja logopeedi juurde aja kinni panema…
Miks logopeedile? Minu arvates ei ole Anni veel nii suur, et temaga peaks minema. Las k2ib pool aastakest lasteaias ja siis ma usun asi paraneb. Praegu tal ju ei ole p6hjust h2sti s6nu h22ldada, kuna sina saad aru. Kui lasteaias keegi temast aru ei saa, siis kyll ta paraneb.
Ta on ju juba aastakese kàinud aias…
Logopeed? Ma ei arva ùldse, et meil siin mingit probleemi oleks. Tàiesti normaalne keeleareng. Ato vanusel vòiks muretsema hakata siis kui tal kas ùldse mitte vòi siis vàga minimaalselt arusaadavaid sònu oleks vòi kui ta ùle kolmesònalisi lauseid ei moodustaks. No Anni on pool aastat vanem, àkki ma poole aasta pàrast mòtlen teistmoodi. Ara vòid ju seal kàia, vaata mis rààgib.
jah ma ei rààgigi Atost, kes on noorem ja poiss 🙂 Ja ma ka ei muretse aga nùùdeks juba vòiks K tàhte hààldada… Ma ei nòuagi r tàhte 😉
Pean end kokku vòtma ja arstile helistama ( kes kindlasti hakkab jahuma mingit kakskeelsuse jura, grr)
No see, et Anni K tàhte ei ùtle, ei ole kùll kuidagi kakskeelsusega seotud. See on nii paljudel lastel, ka ùkskeelsetel. Siis mine teise arsti juurde ja ongi kòik. See peaks tànapàeval olema ikka pigem erand kui keegi kakskeelsust pòhjuseks toob.
Tere!
Minu laps, kes räägib ise ja kellega räägitakse küll ainult eesti keeles, ei hääldanud samuti K-tähte, selle asemel oli T. Lasteaias vaatas logopeed ta üle ja ei arvanud, et talle oleks mingit lisaõpet vaja, see pidi olema sage ja ise mööduv probleem. Mina selles ka probleemi ei näinud (kõik muud häälikud olid olemas ja jutt liigagi sorav :-)) ja nii tuligi veidi enne 4-aastaseks saamist K-täht iseenesest ja kohe ka õige koha peale (ei hakanud iga T asemele K ütlema).
Ave