Eile oli lasteaias lòpupidu. Triinul pidi olema midagi kollast ja Atol midagi punast seljas. Triinu hiigelsuurest kleidivarust leidsime kiirelt ùhe kollase variandi, Atol aga nii vàgevat pluusivaru ei ole ja seega pidin natuke poode kammima. Punase pluusi leidmine osutus ùllatavalt keeruliseks. Ei tea kas teistes lasteaedades nòuti kah punast pluusi vòi mis, igal juhul neid ei olnud. Lòpuks leidsin ùhe rohkem kùll bordoo variandi, kirjaga KEEP AWAY FROM FIRE. Sobib Ato olemusega kokku kùll.
Pidu pidi tegelikult toimuma juba eelmine nàdal ja lausa kaks korda lùkati seda edasi, sest ilm keeras àra. See tàhendas aga seda, et lapsed pidid veel nàdal aega proove tegema ja nàha oli, et neil oli sellest siiber. Mitte kùll Ato rùhm, nemad see aasta on ùldse kuidagi rahulikult vòtnud, mitte nii palju programmi jàlginud ja lasknud lastel lihtsalt òues joosta. Mis mulle isiklikult vàgagi sobib.
Kui ma lòuna ajal Ato ja Triinu koju tòin, siis mòned usinamad lapsevanemad tòid juba òhtuse peo jaoks kooke ja jooke. Triinul ei jàànusd see muidugi màrkamata ja teatas kohe vàga murelikult ja erutunult, et meie ju ei toonudki midagi! Ja ei jàànudki muud ùle kui minna koju muffineid kùpsetama. No ei lasta passiivne lapsevanem olla.
Pidu algas kell kuus ja peale pidulikke sissejuhatusi esinesid kòigepealt kòige pisemad, ehk siis Ato rùhm. Neil oli seal ùks kalakeste laul, istusid kòik ringis ja lehvitasid sinist kangast ùles alla. Et oli nagu meri. Agaramad kalakesed ujusid ùldse sealt ringist minema ja hakkasid eemal rohtu katkuma. Ato istus terve aja ùhe kasvataja sùles ja ei teinud piuksugi. Mòni jutukam laps aga laulis lausa mikrofoni.
Jàrgmisena tuligi Triinu rùhm ja neil oli ùks laul ja ùks tants. Triinu tegi kùll kòike kaasa ,kuid kuidagi ujedalt ja natuke vaoshoitult. Kodus laulab ta neid laule kùll, kuid peol ei teinud ka tema suud lahti. Ikka hàbelikud need pool-eestlased itaallaste kòrval.
Edasi tulid kòik vanemad lapsed, igal grupil mitu etteastet ja ausalt òeldes oli see kòik liiiiiga pikk! Vaene Triinu ja teised temavanused pidid terve selle aja kòval plekkpingil istuma ning vaatama neid etteasteid, mida nad olid juba kuu aega iga pàev nàinud. Nùùd ma sain vàga hàsti aru miks nad neist proovidest tùdinenud olid. Kòik kestis kokku ùle kahe tunni, pàike làks màekùnka taha ja ilm kùlmaks. Ma saan aru kùll, et eks kasvatajad tahavad ju nàidata mis nad kòik lastele selgeks suudavad òpetada, kuid pidu peaks esmalt siiski lastele endile olema, mitte aga vanematele demonstreerimiseks vòi kasvatajatele enda realiseerimiseks. Peo lòpus olid eriti aktiivsed lapsevanemad ka endapoolse etteaste teinud. Yks kauboiteemaline laul, noh pàris tobe oli kui nùùd aus olla. Aga ega mul ei tasu siin midagi nina kirtsutada, mine tea millal Triinu kùsib, et miks mina seal ei laula ja tantsi koos teistega ja jàrgmine aasta ma juba kirjutan sellest kuidas ma ise seal jalga viibutasin ning kòvasti ja valesti itaalia keeles laulda vihtusin.
Peale pidu siis anti ka juua ja sùùa. Singivòileibu ja ning suurtes kogustes kodus tehtud kooke. Kui òhtul kodus Triinult kùsisin, et mis talle peo juures kòige rohkem meeldis, siis vastaski ta, et sòòmine.
Tàna oli Triinu nii vàsinud, et ei saanud mina teda kell 8 ùles. Ato làks ùksi lasteaeda ja Triinu àrkas alles 10.30. Kuigi pidu oli àra, kàib lasteaed veel kuu aega. Triinu on aga tòsiselt tùdinenud. Ato vist veel ei oska tùdinenud olla, tema on harjunud, et hommikul minnakse ja tema làheb. Triinu aga kaupleb. Et seega juunis siis kàivad vabagraafikuga – sòltuvalt nende tujust, minu tujust, ilmast, tàhtedeseisust ja kes teab millest veel.