Nukk





Enne jõule jagati lasteaias paber, kus oli kirjas, et hakatakse valmistama jõulusõime ja kõigilt lastevanematelt ootatakse aktiivset osavõttu sõime tegelaste valmistamisel. Veeratasin ka mina seda paberit paar päeva s
õrmede vahel, kuid minu teadmised sõime tegelastest on ikka häbiväärsed. Maria, Joosep, nende beebi ja vist ka eesel oli kõik mis mul meelde tuli. Esimese kolme valmistamist ma oma õlule küll võtta ei julgenud ja eesli valmistamiseks ei tulnud mul ühtki geniaalset ideed. Aeg ledas kuni üks hetk oligi tähtsaeg möödas. Tõdesin süümepiinadega, kuid siiski kergendusega, et see aasta jääb nuku tegemine ära. Järgmine aasta valmistun kohe varakult ja teen kaks eeslit.

Kuid vaatamata tähtaja möödumisele kasvas nukkude rivi lasteaia kapi peal endiselt. Triinu ikka mõni päev rääkis, et varsti teeme meie ka nuku, aga kuna ta väga intensiivselt ei nõudnud, siis läks see mul ühest sisse ja teisest välja. Eks tal läks see nukuasi lasteaia koduteel juba meelest ja meelde tuli jälle järgmine päev lasteaias.  Kui siis üks päev oli nuku rivi juba väga aukartust äratavad mõõtmed võtnud, tekkis mul kahtlus, et nüüd vist on küll Triinu ainuke kellel nukku pole. Kui siis Triinu jutu järgi mõni ema tegi lausa KAKS nukku, ei jäänud muud üle kui koju kapata ja nukku meisterdama asuda. Kuna sama päeva õhtul oli lasteaias koosolek ning järgmine päev algas nukkude õue sättimine, siis võtsime omale eesmärgks nukk lõunaga valmis saada. Triinu see päev magama ei läinud ja aitas mind. Sel ajal kui mina nukku kleepisin, ribastas tema kõrval kangast. Nuku näo joonistas ka Triinu. Näo juurde kuuluvad tegelikult veel ka paksud ja kollased kulmud, kuid kuna mulle isiklikult tundusid need natuke liiga suured ja puhvis sellise väikese valgepatsilise piiga näos, siis katsime need taskurätikust peakätikuga. Kuna kõik sõime originaaltegelased olid juba valmis tehtud, siis meie võisime teha lihtsalt Triinu enda. Ja selline ta siis tuli meil.

Triinu oli oma nuku üle nii õnnelik. Kui see valmis sai, siis käest enam ei pannud. Fotosid nõudis ka tema, et peab tegema koos nukuga. Pärast kontrollis fotod üle ja leidis, et nukk ei ole väga hästi peale jäänud ja pidin uued fotod tegema. Lasteaeda jõudes sammus sirge sihiga riiuli juurde ja sättis oma pisikese nuku teiste vahele. Ise oli nii uhke ja õnnelik. Ja mina kah, et ma ikka ennast kokku võtsin ja last alt ei vedanud.