Larüngiidist olin ma kuulnud juba ammu. Kuigi samas mitte ka väga ammu, enne laste sündi polnud sellist sõna kuulnudki vòi siis tòenàoliselt arvasin, et tegu on mingi vààriskiviga. Aga lastega ju teatud teadmistepagas oluliselt suureneb, eriti mis puudutab haigusi, sest neist ei teadnud enne ju suurt midagi (kòik teised pagasid hetkel kùll seisavad vòi taanduvad). Nohu, kòha ja pohmell, muid haigusi nagu polnudki. Mitte, et meil siin neid haigusi hetkel nii palju oleks, pigem vastupidi. Aga ikka kui kuuled, et keegi kuskil mingit peent haigust pòdend, siis enam ei jookse kohe ùhest kòrvast sisse ja teisest kiirelt vàlja, vaid hoopis jooksed netti uurima, mis asjaga tegu on. Nii ma teadsin juba ammu, et larùngiit ehk kòriturse on ùks koleda kòhaga, kole haigus. Mitte kùll surmatòbi, aga ikkagi. Teoorias surfates veel mòtlesin omaette, et milline kùll see haukuv kòha olema peaks ja kas ma ikka tunnen àra kas mu laps lihtalt kòhib vòi juba lausa haugub.
Tàna òòsel siis saime selle praktikas ka selgeks. Triinul oli juba mitu pàeva hààl kàhe ja kurk natuke valus. Muidu ikka reibas ja palavikku ka pole. Tàna òòsel aga laps àrkas, ainult kòòksus ja tòesti kòha oli nagu koera haukumine (meie koer kùll nii ei haugu, aga ùleùldiselt). Triinu ainult kòòksus ja vilises, nàha oli, et òhk lihtsalt ei kàinud làbi. Kratsis oma kurgualust ja oli vàgagi paanikas. Meie issiga muidugi ka, sest vaadata kuidas su laps on làmbumise ààrel, oli ikka pàris kole. Kuid ònneks suutsin asjalik olla ja meenutada teooriat ning sulgusime Triinuga auravasse vannituppa. Vaikselt hakkas Triinu rahunema ja 10 minutiga oli see kole atakk làbi. Issis jòudis ka kiirabisse helistada, et nòu kùsida, kust soovitatigi sedasama, mida me juba tegime. Kui asi ei oleks 10 minutiga taandunud, oleks pidanud sinna kohale sòitma.
Nùùd meil kodus kòik aurab, toas òhuniisutaja, lisaks saime vanaemalt 30 aastat vana, kuid vàgagi tòòkorras aerosoolimasina ja muudkui hingame siis aure siin.
Atot ònneks hetkel asi ei puuduta ja loodame, et nii ka jààb.
Triinu ise meenutab oma öist episoodi nii: "siis kui ma tegin iii-iiiii", sest just niimoodi iiiiii-iiiiii üritas ta läbi oma tursunud kõri õhku läbi tõmmata.
Kommentaarid:
26/10/2009 TädiMari .
Me ka aurutasime eelmine aasta nii,e t isegi köögi aknad olid hommikuks udused 🙂 ( ja sa ehk mäletad, kui kaugel see magamistoast on)Annil nii hulluks ei läinudki, juba esimese haugatuse peale helistasime arstile :)
Palju tervisi Triinule!
27/10/2009 kadri kuum
Lisaks aknad lahti-vesi jooksma tarkusele on sulavõi tarkus kah, Sulatad või lusikal ära ja valad lapsele kurku (muidugi kontrollid enne, et see nii tuline poleks et kõrvetab) Aga siiralt loodan, et teil ei lähe seda enam vaja. Head paranemist!