Kui Triinu aasta tagasi vàgagi kauneid nàgusid joonistas, mòtlesin, kui samas vaimus edasi làheb vòib kolmepooleselt maaliitarbeid osta. Areng aga ei toimunud yldsegi mitte sellises suunas nagu olin mina arvanud. Ma ei saa òelda, et arengut pole toimunud vòi et lausa taandarenguga tegu, sest kòik on ju suhteline. Eriti kunstis. See kui ùks ema asjadest aru ei saa, ei ole veel mingi nàitaja. Ehk nùùd juba pikemat aega ei joonista Triinu ùhtegi sellist asja millest ka mina, ilma tema seletusteta, vòiks aru saada millega tegu. Mis aga ei tàhenda, et tegu oleks niisama sota-potaga, kuigi nii see vòib paista. Pigem vastupidi, igal pildil on vàga tàhenduslik lugu taga.

Nàiteks on sellel kòrvaloleval tòòl nàha:

Coniglietto con la mamma (jànesepoeg emmega)

Naso di pappagallo (papagoi nina)

Incantesimo bellissimo (imeilus muinasjutt)

Buco con il fuoco  (tulega auk)

ja Gattini con la mamma (kassipojad emmega)