Kui potitamisest juttu on olnud, siis olen rohkem kui üks kord kuulnud „sai kaheseks ja hakkas ise käima“. Mõtlesin siis kah, sai teine aastakünnis ületatud, et proovime siis nüüd jälle uuesti.
Neid katseid on meil tegelikult olnud juba rohkem kui üks viimase aasta jooksul, kuid ükski pole kestnud üle paari nädala. Alati on midagi vahele tulnud, mis minu arvates segas potitamist.
Esimest korda tegin katset 9-kuuselt, siis aga läksime 3-ks nädalaks reisile ja kes siis puhkusel potitab. Puhkusel ikka puhatakse.Tagasi tulles harjusime paar nädalat tagasi rutiini ja siis jälle pott teemaks kui mul hakkas äkki hirmsasti iiveldama ja väsimus tahtis tappa. Ehk siis Renato otsustas kasvama hakata. Kolm kuud iga võimalik moment läks magamise tähe all ja ei mingit potitamist. Kui iiveldus andis järgi, proovisime natuke jälle, kuid siis läksime 5-ks nädalaks Eestisse ja no ei hakka ju võõras keskkonnas asja harjutama. Pealegi olime iga nädal erinevas kohas, et poleks sest suurt midagi välja tulnud. Siis tulime koju tagasi ja kuna paari kuu pärast oli uude kohta kolimine ees, siis otsustasin kiirelt asjaga ühele poole saada. Kahjuks aga ei ühinenud minu arvamusega Triinu. Päevade viisi vaatasime terved raamatukogutäied raamatuid potil ära, aga ei tulnud tilkagi sinna kuhu mulle oleks meeldinud. Siis me kolisime ja natuke ma siin uues kodus kah proovisin, kuid suht edutult. Ise olin juba 8 kuud rase ning raske oli selle põnniga siin võidelda. Siis sündis Renato ja jälle potiga polnud aega tegeleda. Siis läks Triinu lasteaeda ja no üks uus asi ikka korraga eks.
Noh, võib muidugi ka öelda, et ma ei viitsinud vaeva näha ja kuni siiamaani on see potitamine ikkagi olnud pigem vaev. Aga mina ikka mõtlen ja loodan, et ehk saab kuidagi lihtsamalt. Noh, et tuleb ema külla ja teeb asja ära või siis lasteaias võetakse asi ette. :o).
Täpselt nädal tagasi võtsin Triinul kodus mähku ära ja ütlesin, näed, sul mähkut enam ei ole, et kui pissihäda tuleb, lähed potile, muidu tuleb piss põrandale. Ise veel mõtlesin, et ei tea mida ma siin loodan, et kaheaastane saab sellisest jutust aru või. Aga usu või ära usu, kaheaastane on ikka juba igati taibukas tegelane. Aru sai ja läkski potile ning võiks öelda, et pole peale seda potilt enam tõusnud. Ehk siis nädal otsa, esimesest proovipäevast peale, on kodus ilma mähkmeta ja teeb kõik hädad, nii suured kui väikesed, potti. Õnnetusi on olnud ainult kaks korda –üks kord, sest ma toitsin Renatot ja ei saanud aidata ning teine kord oli ta oma söögitoolis ja tegelikult küsis potile, aga issi uimane ei saanud pihta.
Õhtul on meil üks tund selline kui Triinu jääb üksinda multikat vaatama ning mina teen Renatole vanni ja panen ta magama. Jätan Triinule väikese poti ja iga kord on ta sinna üksida oma häda teinud. Ainult pükse ei oska alla tõmmata ja kleidiäärt üles kista, et siis piss on küll potis, kuid aluspüksid ja kleidisaba kah märjad. Aga see pole ju oluline.
Julge hundi rind on rasvane, et siis proovisin kohe ka lõunauinakut ilma mähkmeta. Sellega vist pingutasin üle, Triinu ärkas poole une pealt nuttes ja voodi oli märg. Ok, voodiga ootame, aga õue läksin ikkagi ilma ja see õnnestus küll.
Hoopis omaette teema on aga lasteaed. Mina naiivne arvasin, et noh, lasteaias nii koolitatud pedagoogid, et küll nad mind selle asjaga aitavad ja et kui mitte kodus, siis lasteaias ikka hakkab potil käima. Kui ma mõned kuud tagasi potijutu neil seal teemaks võtsin, siis öeldi mulle nii, et ema ikka paar nädalat potitab kodus ja kui laps siis on valmis potile minema, et kui laps ise küsib potile, küll nemad siis ka panevad. Ehk siis öeldi mulle viisakalt, et meie seda rasket tööd sinu eest ära tegema ei hakka. Ok, see selleks. Mõistetav.
Nüüd võtsin teema uuesti üles ja rääkisin kui hästi meil kodus läheb. Andsin kaasa hunniku pükse ja palusin ka neil proovida. Lapsele järgi minnes anti mulle püksihunnik märjana tagasi ning sain ka loengu teemal kuidas Triinu on veel liiga väike. Et neil seal potitatavad lapsed ikka pea 3-sed ja pealegi sündis talle ju alles väike vend, et see kõik teeb asja talle raskseks. Mind ajas see nende jutt muidugi närvi. Mis ma pean siis nüüd kah ootama kuni 3-da eluaastani lihtsalt sellepärast, et et itaalia mammad ei viitsi asjaga varem tegelda? Ja väikevend sündis juba 3,5 kuud tagasi ning kodus ei paista see mingit probleemi tekitavat.
No meil siin kodus tagasiteed igal juhul ei ole, mähet enam alla ei pane. Nüüd võtame magamised ette ja las see lasteaed jäägu siis viimaseks. Niikuinii tuleb varsti suvi ja lasteaed saab läbi kah.
Kommentaarid:
11/04/2008 Külli Voit
PS. Täna õnnestus ka lõunauinak ilma mähkmeta!
11/04/2008 Annumannu Post
Tublid!Ma olen tàitsa nòus sinuga, et tagsiteed enam pole.Hetkest, kui otsustasin, et màhkmega on kòik, ei ole ma kordagi seda talle enam alla pannud.Ma olin hàsti konkreetne ja vòtsin kohe ka òòsel selle alt àra, kuigi enamus nii ei tee.Ja usu mind, ùllatus oli suur, kui avastasin, et ta jàttis òise pissimise ka kohe àra.Panin talle alla selle suure “lapi”(traverse salvamaterazzo).Esimestel magamisetel jàtsin ta ùldse palja pepuga, et kui pissib, siis pole vàhemalt seda màrga tunnet ja ei àrka ehk ùles.Ja nii see làks.Nùùd magab ammu pùkstega ja kòik on hommikuks kuivad:).Ma arvan ka, et kui kohalikud on nii mugavad, et ootavad 3 aastani, ei tàhenda, et sina seda tegema pead.Sest laps on selles vanuses ammu tegelikult ise vòimeline potil kàima.Vaja mòned nàdalad(vàhemalt meie puhul) vaeva nàha.Esimesed kolm nàdalat umbes kàis kodus kleidiga ja ilma pùksata, peaasi, et potil kàimisele pihta saaks, hiljem aega neid pùkse ùles-alla tàmbama òppida kùll.Sinu puhul ma saan aru hàsti, et see lasteaed on hetkel asi, mis vòib vastu sinu pingutustele tòòdata.Igaljuhul edu teile!!!Sry, nii pika kommentaari pàrast, mul see teema alles hinges kinni:D
11/04/2008 TädiMari .
Jah see oli ka minu jaoks just üksainus asi, mida ma igas lasteaias uurisin ja ka seesama asi, mille pärast vist läheb mul ka vaidluseks peente Reggio Emilia kõiketeadvate pedagoogidega!
Mulle öeldi, et 15 kuune kohe kindlasti ei lähe potile! Öeldi,e t laps peab ISE küsima ja ISE minema, nemad ei SUNNI kedagi! Millal lapsed ise on potile, magama, jne läinud? Ikka pannakse ju!
12/04/2008 Külli Voit
Triinu kah kodus kleidi ja palja tagumikuga. Ise ta muidugi võtaks kleidi ka hea meelega ära, saaks ainult paljas olla.
Aga sa Mari pead küll lapse saama enne lasteaeda potile, siis nad vast ikka aksepteerivad, et näed jah, käibki potil ja panevad kah. Muidu venib järgmise suveni.
15/04/2008 Linda Forrest
Iswer, mis jutt lasteaia poolt! Täitsa jube ju. Meil on õnneks nii, et lasteaed toetab kodu (seda rõhutatakse igal pool) ja koduseid traditsioone. Minu käest uuriti, et kui kaugel meil potitamine on ja vastavalt sellele siis tegutseti lasteaias. Plika oli siis 2,3a. Viisin alguses hunniku pükse ja väiksed flanellmähkmed. Noh need mähkud olid tegelt mõtetud.. Alguses oli märgi pükse ikka palju.. aga nyyd juhtub harva. Plika muideks siiani lasteaias ei küsi potile. Kodus läheb ja istub ise.
