Kui Triinu oli väike ja me veel Veronas elasime, siis oli mul hirm, et ta varastatakse ära. Tõenäoliselt sellepärast, et siin pööratakse nii palju tähelepanu tittedele ja ma ei olnud sellega harjunud. No kui isegi kõvasti üle keskealine, töötunkedes teetööline jätab oma augukaevamise pooleli ja su last vahib, pole ju ime kui paranoia tekib. Siin kolkakülas on hästi kui üldse inimesi näeb ja varastamiseparanoia on peaaegu üle läinud. Vahel tuleb siiski peale kui Renato õue magama panen, vaatamata sellele, et me siin paksude müüride vahel elame ja tänavalt meid keegi ei näe ega kuule. Tundub, et sarnane paranoia on ka Itaalia vanaemal, kes käsib meil akendele trellid ette panna, kuna nad on ühe külje pealt natuke madalal. Ma veel ei tea kas me paneme, võib-olla isegi paneme, sest ilma trellideta ma suvel lapsi lahtise aknaga magama küll ei julge jätta.

Teine suur hirm tuli mul peale siis, kui Triinu liikuma hakkas. Kujutasin ette kuidas ma jala küljes rippuvale lapsele pliidilt kuumaveepoti pähe tõmban. See paranoia sai kah ühelepoole peale seda kui panin pliidile võre ümber ja Triinu suureks kasvas.

Aga viimasel ajal on mul paranoia interneti ees. Ikka päris tihti mõtlen kas on ikka väga tark tegu oma lapsi siia niimoodi üles riputada. Nii mõtleb süda. Siis mõtlen peaga ja saan aru, et tegelikult pole siin mingit ohtu. Ega see ei ole mingi rate või orkut siin.

Kommentaarid:

08/04/2008 Annumannu Post
Sellest varastamise paranoiast saan ma vàga hàsti aru.Mul on see praegu tàiega peas kinni.Ja mitte sellepàrast, et palju tàhelepanu pòòrataks, aga sellepàrast, et tòesti jààb peaaegu igapàev siin lapsi kadunuks.Ma olen kohati loobunud uudiseid vaatamast, sest see ainult sùvendab minu hirmusid:(.Ja elus ei jàtaks ka last lahtise aknaga toas magama, kui esimesel korrusel elaks.Midagi pole teha, need hirmud on siin elades tekkinud, Eestis nagi ei tulnud sellist asja pàhegi, et keegi vòiks varastada lapsi.Ja interneti ees on ka hirm tekkinud, vahel olen ennast sùùdi tundnud, et pilte ùles riputan ja olen neid ka sellepàrast uuesti maha vòtnud.Aga samas, neid pilte on ju miljardeid ja selles suhtes vast pole ikka ohtu, lihtsalt kiiks:).Pàris hulluks ka ennast mòelda ei saa;)

10/04/2008 TädiMari .
Aga kui sa ikkagi kardad siis võid ju luku peale panna. Annad võtme vaid soovijatele ( mina).

Mul on näiteks kõik pildid Multiplysse pandud, seal saab valida erinevaid näitamisviise. Osad albumid on avalikud osad mitte.
Ja ma kaalun ka oma blogisse varsti enam pilte mitte panna või kogu värk lukku. Mõtlesin koguaeg, et aastani avalik ja pärast enam mitte, siis juba laps liiga oma nägu, äkki talle ka ei meeldiks?

Muid hirme mul pole, kohati mingit õnnetusehirmud ikka käivad ja vahest Toni ajab mulle kärbseid pähe aga need ajan ruttu minema 🙂 Ta vaeseke ei teagi, kui tihti ta laps jäetakse poe ukse taha autosse magama ( mitte suure supermarketi küll)…

10/04/2008 Linda Forrest
See lapsevarastamise hirm on mul ka. Poes käies vaatan kogu aeg, et kas ta mul ikka on kõrval. Ja sisehoovi värava ette tõstsin meie kaks rasket prügikonteinerit.. et kui keegi neid lohistab, ma kuulen. Muidu ma olen lapsega koos õues, aga vahest tahaks korra tuppa lipsata…

Pliidi hirm oli minul ka. Siiani on. Meil köögiuksel värav ees ja kui ma süüa teen, on see suletud.

Blogi puhul.. ma ei tea.. neid pilte on ju tõesti miljoneid.. pealegi on piltidega blogid palju huvitavamad. Ja salasõna alla panemise võimalus on jah alati olemas.

11/04/2008 Ingrid Nielsen
Itaalllased üldse kardavad kõike. Et varastatakse, et röövitakse, et tapetakse; igapäevasemalt, et kukub, et ei söö, et ei maga, et magab, et sööb, et jookseb, et ei jookse, et ujub, et ei uju jaa nii edasi ja tagasi. Ma jäin ka sellesse tõppe Itaalias, pärast pikki vastupunnimisi muidugi, aga selline ajupesu taktika, kus igast nurgast tuleb ainult halba, mingil hetkel hakkab mõjuma. Õnneks nüüd ma tervenen ja loodevasti enam samasse ämbrisse ei astu. Kui halba kutsud, siis ta tulebki.