15.jaanuarist saab Triinust lasteaialaps. Või õigemini läheb ta ikka sõime või siis asilo-nidosse, nagu nad siin seda nimetavad.

 

Tegelikult olen ma suur sõimevastane (või siis peaksin nüüd ütlema, et olin) ja leian (leidsin), et alla kolmeaastast pole ikka kuskile vaja panna. Niipalju siis minu raudkindlatest veendumustest…Aga tegelikult tuli see sõimeplaan väga ootamatult ja tavalise sõime vastane olen endiselt. See kuhu läheb Triinu aga ei ole päris tüüpiline.

 

Tavalises sõimes on tited kolmest kuust kuni kolme aastani. Kõik nad on ühes puntras koos, tavaliselt kuskil 15-20 last ja 2-3 kasvatajat. Erakates vähem lapsi ja rohkem kasvatajaid, riiklikes siis vastupidi. Need Verona sõimed, mida ma nägin või millest kuulsin, olid kõik parajad urkad, küll puhtad, aga pisikesed. Linnavärk, üürid ju kõrged. Mõnes luksimas kohas oli kaks ruumi, et ühes magati ja teises mängiti, aga tihti oli ainult üks ruum ja kes siis suutis, magas seal teiste kisa sees. See magamise värk oligi mulle suurimaks mõistatuseks, sest kolmest kuust kuni kolme aastani on ju igasugust magamist – väiksed magavad tihti, kolmeaastane võib-olla üldse enam mitte. Hoove neil tavaliselt ei olnud, seega lapsi välja ei viidud. Lisaks on ju selgemast selge, et väikesed tited vajavad enam tähelepanu, seega need 2-3 aastased lihtsalt olid seal. Kasvatajate töö oli vaadata, et nad kuivad ja söönud oleks ning üksteist liiga auguliseks ei hammustaks.

 

Ka Fumanesse kolides ei olnud mul mingit sõimeplaani. Teadsin, et siin sõime pole ja kuskile kaugemale autoga viima poleks hakanud niikuinii. Siis me aga hakkasime siin kohalikus lasteaias esmaspäeva õhtuti mängimas käima. Nad siin organiseerivad lasteaiaeelikutele sellist tasuta mängurühma, et tulevased lasteaiakad juba tutvuksid kohaga ning ka lastega, kellega koos alustatakse. Ja seal siis selgus, et nad on teinud lasteaia juurde ühe eksperimentaalrühma, kui nii võib öelda. Sõim, kuid ainult 2-3 aastastele. Alustasid alles sügisest ja rühmas on hetkel 12 last ning 3 kasvatajat. Jaanuarist tuleb 3 last juurde, seega 5 last kasvataja kohta. Päris mõistlik kogus. Sõime ruumid on suured ja puhtad, eraldi on söögi-, mängu- ja magamistuba. Loomulikult on olemas ka suur aed liumägede ja muu kraamiga.

Kui käisin neid vaatamas, siis seletati kuidas neil on programm igaks päevaks – ükspäev on laulutund, teine päev tantsitakse, siis tehakse midagi käsitsi, siis võimeldakse ja turnitakse. Kui me Triinuga sinna sattusime oli vist see tantsupäev, igal juhul muusika mängis ja kõik keksisid tervet seina katva peegli ees. Kasvatajad kaasaarvatud.

 

Sõimeminemise peapõhjus pole üldsegi mitte teise tite sünd, kuigi ega ma ei hakka ka väitma, et mulle see väike koormusevähendamine meeltmööda ei oleks.  Eriti meeldib mulle see, et pääsen lõunasest söögivaaritamisest. Vanasti, kui ma veel noor, vallaline ja lastetu olin, meeldis mulle hirmsasti süüa teha. Viimasel ajal ma seda tunnet enam ei tunne. Kui seitse päeva nädalas ja 2x päevas peab pead murdma mida süüa teha, siis kaob viimnegi mõnu ja jääb ainult kohustus.

Triinu hakkab alguses olema pool päeva. Hommikul 9 paiku viib Paolo sinna, lõunat sööb ta seal ja 13.00 kandis lähen talle järgi. Triinu on küll mõned kuud vähem kui kaks aastat, kuid ta võetakse vastu sellegipoolest. Ainus tingimus oli neil see, et laps peab ise sööma ja tavalist sööki, sest köök on lasteaiaga ühine ning mingeid titemämme seal ei keedeta.

 

Eks näis kuidas see asi toimima hakkab ja kas Triinule üldse meeldib seal. Selles õhtuses mängutunnis talle muidugi meeldib. Kuid üks kord nädalas koos minuga on muidugi hoopis midagi muud kui üksi ja iga päev. 

Kommentaarid:

22/12/2007 annumannu post
Tundub kùll igati ideaalne variant olevat.Paremat vist oleks raske soovida.Ma usun, et see on lapsele ka siiski suur vaheldus, pool pàevagi teiste laste seltskonnas olla.Emme on kùll parim, aga pàevast pàeva ainult temaga kodus olla pole siiski eriline lòbu ma arvan:).Vàga huvitav oleks teada, kuidas talle seal meeldib.

23/12/2007 Monica Juhtund – Orsi
Saaks ma ka nii kaugele et laps viia sõime … meil samasugused need erakad …
Söömise kohapealt niipalju et väga paljud vanemad toovad siin lapsed koju sööma..lapsed lihtsalt ei söö lasteajas… ja siis kui tahtmist lähevad aeda tagasi…

23/12/2007 Monica Juhtund – Orsi
Aga kas sa ei arva et äkki võib tunduda triinule see kui jalust ära saatmine… mulle tuli lihtsalt selline mõte…. 🙂 eks lapsed ole erinevad muidugi . 🙂

23/12/2007 annumannu post
Ma arvan, et lasteaed ei pea alati olema midagi negatiivset, vòib ju hoopis olla, et laps on sinna mineku ùle ròòmus.Eriti veel, kui ta ei pea seal òhtuni olema.Mina isiklikult jàtaks ka lapse sinna sòòma, kuna olen tàhele pannud, et seltsis sòòb laps palju paremini:)Sinu olukorras toimiksin samamoodi:)……Isegi enda olukorras, aga kohti kahjuks pole, ootame sùgiseni ja siis tuleb lasteaed ja loodetavasti ka tòòkoht:P

23/12/2007 Monica Juhtund – Orsi
Ma ei arva et negatiivne on aga kuna ennem just tuleb teine kodanik ilmale siis see võib tekitada erinevaid tundeid lapses .

23/12/2007 Külli Voit
Seda ma arutasin nende kasvatajatega, et kas see ajastatus on ikka väga hea – kohe peale tite sündi suurem laps n.ö. jalust ära saata. Ja nad ütlesid, et tõenäoliselt pole probleemi. Esmalt on ta veel nii väike, et ise niimoodi mõelda osata, et teda minema saadetakse ja kui teha pool päeva, siis saab ta ka piisavalt minuga kodus olla. See, kuidas ja kui kiiresti harjub on iga lapse puhul niikuinii erineva ja ega seda ette tea. Eks ma võin ta mõni päev ju ka koju jätta kui koormavaks läheb. Üks päev nädalas on tal niikuinii vanaemapäev ja see talle meeldib küll väga.