Jàrg siis tuli seekord piltide kujul.
|
Triinu suur iidol Iris, minu òe yks kolmest lapsest. Triinule yldse meeldivad endast suuremad tydrukud. Poisse ta tihti kardab ja endavanused ei huvita. Iris on muidugi juba 7-aastane ning suurema òe kogemused 2-aastase venna kòrval olemas. Seega oskab ta vàga kenasti vàiksemaga màngida. Siin tegi ta televiisorikasti omale ja Triinule maja.
|
|
Triinu on liivakastiinimene. Hommikul esimene asi saapad jalga ja liivakasti. Super kui selline asi kohe omal òue peal olemas. Meil siin Veronas sellist luksust ei ole, vàhemalt mitte veel.
|
|
Esmest korda ònnestus Triinul làhedalt nàha ja lausa katsuda kassi. Mitte et meil siin Itaalias kasse ei oleks vòi ma neid katsuda ei laseks. Lihtsalt meil on tihti ka Lynn kaasas ja see tàhendab yldjuhul ju seda, et kass on puu otsas, kyyr seljas ja susiseb. Nyyd aga selgus, et kassid hoopis nurruvad, on pehmed ja neil on vurrud.
|
|
Irise peaaegu 2-aastane vend Robert. Lokid on nyydseks vist juba ajalugu. Kui muidugi ema ja isa ikka raatsisid àra lòigata. Vàhemalt jutt oli kyll selline.
|
|
Robert on SUUR poiss, mitte paks vaid suur. Yle 90cm pikk ja 16 kilo vòi rohkemgi, ise pole veel kahenegi. Selline vàike kalevipoeg.
|
|
Robert òpetas Triinule autodega màngimist. Nyyd Triinu kah kui mòne mànguauto kàtte saab, siis pòristab sellega hoolega mòòda tuba. Enne ta nagu ei jaganud mis sellega teha. Samas peab tòdema, et ei ole ikka seda poisilikku pòristamseoskust. Oma mòmmide ja Pipide sòòtmine ning magamapanemine tuleb tal ikka kuidagi loomulikumalt vàlja.
|
|
Jàrgmine peatus oli meil Liisi juures. Liisi on Triinust 4-kuud noorem ja kirjutab ka oma blogi.
|
|
Liisiga me kàisime ka ilmaelu uurimas, nagu nàiteks loomaaias. Triinut mòningad loomad isegi paelusid, aga ikka sellised suuremad vòi aktiivsemad. Nàiteks tiigrit vaatas hoolega ja ahve ka.
|
|
Samas suurim ròòm oli muidugi niisama ringi joosta.
|
|
Liisi veel ise ei jookse, seega tuli kàru appi vòtta.
|
|
Liisi jaoks osutus loomaaia suurimaks atraktsiooniks auguga kànd, kust sai mulda vàlja kraapida. Vist yhte varblast ka natuke vaatas ja vees ulpivat hyljest, kuigi viimase puhul oli vòib-olla lihtsalt sillerdav vesi huvitav. No ikka vàike veel.
|
|
Jàrgmisena veetsime aega Aurelia seltsis, kes on 4-aastane ja elab paksu metsa sees. Vàhemasti suvekuudel kyll. Triinule, nagu ikka suuremate tydrukutega, Aurelia vàga meeldis. Aureliale Triinu ka, kuigi alguses ei tahtnud ta eriti oma mànguasju Triinule lubada. Hiljem ta juba natuke lubas ka…
|
|
Eestis avastas Triinu enda jaoks punased sòstrad. Pean ytlema, et ta oli (ja on siiani) neist lausa sòltuvuses. Maasikaid ja vaarikaid vòib ju kah, tikrid ei làinud yldse peale, aga punaseid sòstraid ainult andke kàtte! Sòstrapòòsa vahet sai ikka iga pàev mitmeid kordi kàidud. Onneks pole punane sòstar Eestis mingi delikatess nagu siin Itaalias. Pigem vastupidi, mòni lausa tànab kui ta sòstrad minema viid.
|
|
Suvepuhkus Eesti moodi – pesukauss veega òue pàikse kàtte, paljas laps kaussi ja grillribi pihku. Triinu ja Aurelia suve nautimas.
|
|
Varahommikune hommikusòòk Aurelia kòògis.
|
|
Ykspàev jòudsime me isegi randa. Kedreluust sygavamale vette me Triinuga siiski ei saanud. Ikka kuidagi jahe tundus. Eks see Itaalia on àra hellitanud. Aurelia selle eest ujus nagu vana kala. Sama ei saa muidugi òelda Aurelia esivanema kohta, kes vapralt marssis vette, kuid tuli kahtlaselt kuiva trikooga tagasi…..:)
|
|
Siin on Eesti juurte ja tugevate Austraalia mòjutustega Susi Eerin, kes pidas oma 2-kuu synnipàeva. Susil on ka oma blogi www.susieerin.blogspot.com
|
|
Siin on tàpselt 1-pàevane Marvin ja tàpselt samavanad vàrsked lapsevanemad.
|
|
Ja lòpuks tuli issi! Meie suur hirm, et peale 4-nàdalast issist eemalviibimist Triinu ehk vòòrastab alguses, osutus asjatuks. Esimene reaktsioon oli natuke yllatav, sest Triinu magas autos ja kui silmad lahti tegi, oli seal àkki issi. Kodus aga ronis kohe ise sylle ja kòik oli nii nagu vanasti.
|
|
Issiga me veetsime mòned pàevad Haapsalu làhistel Harri juures. Kuna aga, nagu ikka siis kui issi puhata otsustab, keeras ilm vàga viletsaks ning Haapsalus olek jài lyhemaks kui plaanitud sai. See-eest mòòdusid need paar pàeva issi jaoks vàga eestipàraselt. Pàeval tegime mittemidagi, kuskil 5st hakkasime liha grillima, sinna kòrvale vòeti pòhjalikult viina ja hiljem tuli siis korralik eesti saun, vihtlemise, suure hulga òlle ja kòige muuga. Issi leidis, et kogemus oli super. Kuigi saun saab meil uues kodus olema, kogu kogemust ta vist siiski Itaalias praktiseerima ei hakka. Sest karta on, et veini peal yles kasvanud itaalia organism ytleb sellise eesti moodi saunatamise peale lihtsalt yles.
|
|
Lihtsalt yks jonnipilt.
Vààà!!!! Kui ma ise jààtist hoida ei tohi, siis ma yldse ei tahagi!!!!! Vààààà!!!!
|
|
Ikka Vabaòhumuuseumis tuli ka àra kàia. Seal oli peale majade ka igasuguseid loomi…
|
|
Triinul oli siin kàes pisike jupp kòrsikut ja jàrgmisel hetkel sulgusid hobuse suured pehmed mokad Triinu kàe ymber. Mina pidin kaamera kàest pillama, keegi teine vist ei ehmatanud ja hobune sai kòrsiku ka kàtte.
|
|
Triinu leidis meie esivanemate titehàlli ja sàttis end sinna magama. Tegelikult see vist kyll hoopis seakyna.
|
|
Niisama hellusehoog.
|
.jpg)
.jpg)
|
Ja olemegi jàlle kodus tagasi ja omas elemendis. Sòògilauaààrsed lollitamised.
|
.jpg)
Koju tagasisòit osutus pingelisemaks kui algul arvasin. Mitte kyll lennukiosa, Triinu isegi jài seal syles magama kuigi natuke tegi kisakoori ka, kuid ei midagi hullu. Kaks suurt ja yks vàike on ikka tunduvalt lihtsam kui yks suur ja yks vàike. Jamaks làks aga siis kui me Milaanosse jòudsime. Esmalt hilines lend, siis me ootasime meeletu aja oma kàru mis ei tahtnud lennukist maha tulla, siis otsisime hullunult kòigepealt lennujaama parklat ja siis parklast oma autot, mille issi sinna tulles oli jàtnud. Kui me esimene hetk arvasime, et kell 18.00 oleme juba kodus, siis 17.00 saime alles Milanost minema. Edasi oli tee suletud ja me pidime meeletu ringi tegema, et kiirteele saada, siis oli kiirteel 2x ummikud, kus me venisime 30 min 5km/h, siis hakkas Triinul paha, ma vòtsin ta omale sylle ja ta oksendas meid korralikult tàis, siis me tegime kasimispeatuse ja lòpuks kell 22.00 òhtul olime kodus. Et siis 4 tundi hiljem kui algul plaanis. Seega, me otsustasime, et edaspidi me Malpensalt ei lenda enam kuhugi. Kui muidugi vàhegi vòimalik. Viimase poole aasta jooksul oleme mitu korda Malpensa vahet sòitma pidanud ja alati on mingid jamad.
Koju jòudes oli Triinu meeldivalt yllatunud ja ròòmus. Jooksis tykk aega mòòda korterit, kàis kòik oma lemmiknurgad làbi, kilkas ja kallistas karumòmme. Justkui oleks lootuse kaotanud, et koju tagasi saab ja nyyd tuli see nii suure yllatusena. Sellest oli hàsti nàha kui tàhtis on lapsele oma kodu ja ega selline ringivàntsutamine òige asi ei ole.
Ma ise tunnen kah, et hea on jàlle oma tavalist elu elada ning igasugune reisimiseisu on vàhemalt hetkel kyll kadunud. Tore oli kyll Eestis olla ja kàia, aga nyyd tuleb kindlasti pikem vahe. Kahe titega sama asja ma ette vòtta ei viitsi. Ja kui pàris aus olla, siis ega mind huvitab rohkem ikka inimeste nàgemine, mitte see Eestis olemine. Et siis nyyd on teiste kord meile kylla tulla.