- Pàevane magamine – eesmàrk oli saada lahti kahest pàevasest unest ja see asendada yhe eriti pika ja mònusa pàevase uinakuga. Esimest korda katsetasin kuskil kevadel, kui Triinu oli aasta ringis. Mulle oleks vàga meeldinud juba siis, kuid Triinule ei sobinud. Ta on rohkem selline tyyp, kes hommikuti on tusane ja alles peale lòunat tuleb òige eluvaim sisse. Seega, ei suutnud teda kuidagi lòunani reipas meeleolus yleval hoida. Eestis oli olemine liiga kaootiline, et seal mingeid uuendusi làbi hakata viima. Tagasi tulles, aga hakkas siiani muutumatu rutiin muunduma. Hommikune uinak venis 11-ne peale, pealelòunane nii 6-st ja selle tulemusena sai òhtul alles 10-11 vahel magama. Just see viimane lòpp ei sobinud mulle kohe kuidagi, sest ykskòik kui tore ja vahva laps Triinu ka ei ole, ikkagi tahan ma pàevas paar tundi omaette olla ja see luksus oli nyyd kadunud. Lisaks, vaatamata hilisele magamaminekule, ei àrganud ta hommikul sugugi hiljem, pigem vastupidi. Nyyd làheb Triinu 12-13 vahel uinakule, magab nii 2-3 tundi, òhtul kell 8 on juba voodis ja minu suureks yllatuseks magab hommikul vahel lausa 9-ni. Milline luksus.
- Potitamine – Oeh…pean tunnistama, et minu jaoks on see, vàhemalt siiani, kyll kòige suurem peavalu. Ja yldsegi mitte sellepàrast, et Triinu potil ei kài vòi poti vastu streigiks, vaid ma ise kohe yldse ei viitsi seda potiasja ajada. Loen neist emadest, kes oma last iga tund potitavad, òòsel magava lapse potile sikutavad vòi lapsel paljalt ringi lasevad joosta ning reipalt kakajunne nurkadest kokku korjavad ja tunnen, et ma olen lihtsalt laisk. Kunagi ammu alustasin pàris reipalt ja isegi juba natuke toimis. Siis tulid igast asjad vahele ( loe: vabandused) nagu reis, haigus, iiveldus, Eesti jne. Hetkel on seis selline, et vàiksel potil Triinu ei pysi, suurel see-eest istub suure heameelega, kuid ei tee sinna mitte kui midagi. Lihtsalt istume seal vetsus koos ja loeme raamatuid. Karta on, et enne saab ta lugemise selgeks kui kaka potti. Ega muidu mind see teema vàga ei morjendakski, aga teine tegelane on ju tulekul ja oleks ikka mugav kyll kui yks saaks ise oma asjad aetud. A no kui ei saa, mis seal siis ikka. Sellest eesti vanemapòlvkonna nàpuviibutamisest, et kòik tited aastaselt màhkmevabad ! olen juba yle saanud ja tegelt ise arvan, et 2-2,5 aasta vahel on see kòige tòenàolisem aeg. Mingit hullumeelset pàevade kaupa vetsus istumist vòi òòsel potile sikutamist ma kindlasti harrastama ei hakka.
- Lutt – Selle kohta ei oska kyll muud òelda, kui et puhas oma lollus. Siis kui tited tòesti lutti vajavad, Triinu seda ei tahtnud ja ma ei toppinud ka. Juba 4ndast kuust jài Triinu ise voodis magama ja mingit lutti polnud silmapiirilgi. Nii làksid esimesed 10 kuud. Siis leidis Triinu mànguasjakastist yhe kingitud luti. No see oli seal nagu mànguasja eest vòi nii. Toppis selle suhu ja ega ma ei osanud karta vòi arvatagi, et nyyd 10ne kuuselt tekib suur lutisòltuvus. Arvasin, et eks ta niisama nàtsutab ja varsti tydineb. Ja ega algul polnudki mingit suurt sòltuvust, see tuli niimoodi vaikselt ja salaja. Nyyd on igal juhul nii, et magamajààmine ilma lutita on vàlistatud. Muidu polekski midagi hullu, minupàrast lutitagu kui tahab, kuid vahel àrkab ta òòsel ja hakkab mòòda voodit lutti taga ajama. Mida ta pimedas siis muidugi ei leia, sest tihti on see juba voodi alla jòudnud. Seega olen mina see, kes peab end yles ajama ja mòòda pòrandat roomama. Yritasin korra ka sellist ratsionaalset vòòrutamist làbi viia, et lòikasin luti otsast katki. See isegi natuke toimis, Triinu viskas katkise luti ise prygikasti, kuid kui saabus magamineku aeg, saabus ka hysteeria. Meil oli ka teine samasugune lutt ja ma andsin alla. Nyyd on òòd jahedamad ja òine àrkamine suht harv. Pàeval peidan luti àra ja ta ei igatse kah. Et las praegu siis olla, vàhemasti niikaua kui uude kohta àra oleme kolinud. Seal harjumiseks vòib lutt kasuks tulla.
- Hammaste pesemine – Kuna hambaid on juba 16, siis vòiks ju neid ka pesta. Korralik pesemine, ehk siis selline kus mina pesen Triinu hambaid, jààb mitmete kuude kaugusesse minevikku. Mingist hetkest ta lihtsalt ei lubanud mul enam oma suus toimetada. Ise ta nàris kyll suure heameelega oma hambaharja. Paar korda kasutasin ka jòumeetodit, sest see paljas harja nàrimine ei tundunud kuigi tòhus puhastamisviis, kuid sisetunne kàskis sellest loobuda. Tundsin, et saen oksa kus ise istun, sest loomulikult ei olnud Triinu minu jòumeetoditest vaimustatud ning kaotas ka selle vàhese huvi hambaharja vastu, mis tal ennemat oli. Hetkel on siis seis selline, et nàrimishuvi on taastunud ja 2x pàevas nàrib hoolega oma harja. Vahepeal teeb mind kopeerides ka sellised harjamise liigutusi, mis esialgu on kyll lihtsalt harja suus loksutamine. Eks siis nàis kumb saabub enne kas harjamine vòi kaaries.
Kommentaarid:
05/09/2007 TädiMari .
eee, katsu ikka teha natuke rohkem 🙂
Ma just lugesin oma iidoliraamatu väikelapse osa ning ta ka seal rõhutab tihti, kui oluline on, et lapsel rutiin ei muutuks kui väikevenna majja tuleb. Ning seks ajaks peaks olema laps võimalikult iseseisev… muidu läheb sul endal raskeks!
Vähemalt poti- ja lutiteemad võta kätte ja aja korda.
Ja kas seiniks pole võimalik seda lutti talle külge siduda? On ju olemas igast kette ja kraami, et sa ei peaks öösel mööda maja taga otsima.
05/09/2007 Külli Voit
Jah, kuri tàdi Mari, eks ma ikka yritan endast parimat anda, neli kuud ju veel aega. Luti pàrast ma ei muretse, sest see vòòrutamine ju paari pàeva kysimus. Lihtsalt oma elu hòlbustamiseks teen seda peale kolimist kui uues kohas àra on harjunud. Pealegi vòttis Paolo òise lutiotsimise enda peale..:o).