Kòikidele lastele meeldivad prillid, eriti kui neid kelleltki eest àra saab kiskuda. Triinut see aga ei huvita, hoopis vastupidi. Kui kuskil peaksid vedelema mòned prillid, siis peab kindlasti keegi need kohe ette panema ja enam àra vòtta ei tohi. Ja see keegi ei ole kindlasti mitte Triinu ise, vaid keegi suurtest. Kui meil on kylaline, siis on selleks kindlasti tema, mitte mina vòi issi. Kui kylaline yritab mòne aja pàrast prillid eest vòtta ja riiulile àra sokutada, (sest kaua sa ikka jaksad toas pàikseprillidega istuda…) hakkab Triinu nòudliku hààlega tatatataatama ja prille kylalisele uuesti ette toppima. Oma silmade sààstmiseks ning lapse rahustamiseks paneb kylaline prillid omale uuesti ette ja istubki niimoodi terve aja. Sama stsenaarium kàib ka kòrvaklappide, jalgrattakiivri ja mytsidega. Nii et kui keegi meile kylla tuleb ja nàeb diivanil yht pàikeseprillide, jalgrattakiivri ja kòrvaklappdidega tegelast istumast, siis on see tàiesti normaalne ja ehmatada ei tasu.