Linnu on meil kodus tàiesti asendamatu. Mu elu oleks poole keerulisem kui Linnut ei oleks. No mònes mòttes vòib-olla ka poole kergem, ei peaks òues kakajunne korjama, enne inimeste sekka minemist riiderulliga pealaest jalatallani end yle kàima, tòenàoliselt peaks ka vàhem koristama. Kuna ma aga olen juba peaaegu et 20 aastat koeraga elanud, siis tegelikult ei tundugi need koera tekitatud lisakohustused kohustustena, vaid lihtalt minu elu osana. Nagu hammaste pesemine, kàib ka see kaka korjamine nagu mòòdaminnes ja tàhele panemata.

Oma lapsehoidja oskusi on Linnu tegelikult juba tòestanud. Kui ma mòned aastad tagasi 2 aastast Robertit hoidsin, siis teenis poole lapsehoidmise rahast kyll pigem Linnu kui mina. Minu tòò oli lapsele syya anda ja vaadata, et màng liiga suuri pòòrdeid ei vòtaks. Lemmikmànguks oli yhest toast teise kihutamine ja magamistoas voodikatte alla peitu pugemine. Seda tegi siis Robert ja Linnu kihutas jàrel. Kui neil tuurid liiga yles làksid ja Linnu Roberti varbaid naksama hakkas, siis Robert tuli ja kaebas mulle àra mis Linnu tegi, et siis aga kohe uuesti tagasi mòllama joosta.

Triinuga nii hoogsaid mànge veel ei ole. Linnu oskab end hàsti kohandada vastavalt màngupartnerile. Triinuga màngides on ta vàga ettevaatlik ja rahulik. Triinu vòtab Linnu kummist mànguasja, pigistab ja muljub seda, et sealt mòni piiks vàlja saada, veab omal suu kòrvuni ja vaatab kuidas Linnu nyyd reageerib. Kui Linnu sellest vàga konkreetsest màngule kutsumisest vàlja ei tee, siis Triinu paneb koos mànguasjaga neljakàpukil Linnuni ja vehib sellega Linnu nina all. Kui ikka ei mòju, siis on variant ka mànguasjaga Linnule pàhe koputada. Siis yldjuhul Linnu ikka reageerib ja vòtab Triinult mànguasja kàest àra. Siis vòtab jàlle Triinu Linnult àra. Linnu kusjuures alati annab ka. Ja mitte ainult mànguasja, vaid ka oma koerakypsised ja kròbuskid. Ja niimoodi nad siis màngivad.

Ainult siis kui Triinu oma kiiges kiigub, làheb Linnu  liiga elevile, hakkab karglema ja kiike hammustama. Aga see on pigem kiigest kui Triinust tingitud. Triinule see Linnu karglemine muidugi meeldib. Mulle mitte nii vàga, sest ma kardan, et ykshetk ta kiige hammustamise asemel krahmab kogemata Triinu jala. Kuid tòenàoliselt on see mul lihtsalt yleliigne paanika, Linnu pole nii totu midagi kui ma tihti arvan.

Linnu on alati abiks ka siis kui Triinul nututuju. Siis ma hakkame koos mòòda tuba Linnut hyydma ja otsima, ning nutt ongi meelest làinud. Magama minnes peab alati Linnule head òòd ytlema ja hommikul on esimesena Linnu vaja yles leida.

Enne Triinu syndi ma natuke pabistasin, et mine tea kuidas Linnu reageerib. Ta on ju parajalt memmekas ja kàib mul sabas nagu vari. Et armukadedust ennetada, tegime kòik need trikid mis ma kuskilt kuulnud vòi lugenud olin. Paolo tòi haiglast Triinu riided ja lasi Linnul neid nuuskida. Linnu oli lòpuks lausa nende otsas maganud. Koju tulles tòime esmalt lapse tuppa ja siis Linnu, ning kòigepealt tervitasin Linnut ja siis nàitasime last. Lasin tal nuuskida ja vahtida nii kaua kui soovis. Tydines suht ruttu. Hiljem pyydisme Linnu pàevakava hoida sellisena nagu ta alati oli olnud. Kindlasti kàis selle juurde igaòhtune Paologa màngimine. Nii kui Paolo end diivanile istutab, suundub Linnu oma mànguasjakasti, valib sealt yhe lemmiku, toob selle Paolole ja siis peab temaga màngima. Kusjuures pole yldse ykskòik mis mànguasjaga màngida. Tal on juba eelnevalt vàlja mòeldud millega tàna màngime. Vahest làheb selle spetsiifilise mànguasja kastist vàljakaevamise peale hea hulk aega. Sahmib ja tuulab seal kastis ning meie pyyame àra arvata mille ta seekord toob.

Lòpuks làkski nii, et Linnu ei muutunudki armukadedaks. Muutus hoopis ylihoolitsevaks. Oues ei tohtinud ykski koer vankrile làheneda, paar korda tegi kurja hààlt ka inimeste peale. Kui Triinu toas voodis nutma hakkas, siis oli Linnu esimene kes kohale jooksis. Kui ma siis piisavalt kiiresti ei jooksnud, tuli diivani nurga tagant etteheitev bokserinàgu, et noh, kus sa siis nyyd koperdad, laps ju nutab!

Kommentaarid:

30/01/2007 TädiMari .
ja mina nüüd pillin siin.. Ma nii lootsin kaa, et Ruudi saab lapsega suurteks sõpradeks! Muidugi ma saan aru, et kõik koerad on erinevad ning Ruudiga oleks kindlasti raskem olnud, aga kahju on ikka!
Samas on ka kergem, sest tõpoolest on vähem koristada ning isase hellitatud peniga oli vaja ka tihedamini õues käia..
Kuid nii armas on lugeda, kuidas Triinu ja Linnu nii ilusasti mängivad ja kui tubli vanem õde on Linnu 🙂 Alati, kui koertest ja lstest on juttu, mainin ma Linnut, kui “una signora cane”, sest tõepoolest seda ta on!

31/01/2007 Liisi Helena Kasesalu
Nii armas oli lugeda kui ilusti Linnu ja Triinu läbi saavad, kohe tekkis ka selline kutsuvõtmiseisu…. a vaevalt et kuskilt sama nummit koera saab nagu Linnu… see ikka rohkem kasvataja teha 🙂

31/01/2007 Külli Voit
Linnu on tòesti uskumatult tubli. Eks tal on muidugi ka omad kiiksud, mis mul vahest korralikult kopsu yle maksa ajavad, aga need ei puuduta Triinut. Lapsega on ta kyll nii ideaalne kui olla saab. Yks voorus jài mul eelnevalt mainimata…Kui Triinu sòòb, siis Linnu on korralikult tooli all valves, sest mine tea mis head kraami sealt ylevalt vòib pudeneda. Ja seda, et pudenemata jààks, ei tasu karta. Seda juba Linnu teab. Vahest tundub, et 90% Triinu sòògist saab lòpuks Linnu omale. Ja minul on vàhem koristada. Toit ka ei làhe raisku.

01/02/2007 TädiMari .
Haha, Linnu kiiksudena tuleb mulle kohe see tema “kassikiiks” meelde:)