Nàdalavahetusel kàisime, meie see aasta ja Triinu elus esimest korda, lund vaatamas ja katsumas. Me muidugi kujutasime ette kuidas Triinu lume nàgemisest ròòmust kilkama hakkab, kòik ju teavad kui tore on lumi! Selle asemel oli Triinu terve aja vait nagu sukk, ei liigutanud kah. Vedeles kòhukotis nagu sylt. Vahepeal juba mòtlesime kas kòik on ikka korras. Hiljem kui kòhukotist kukile sai, siis tuli ikka korraks hehehh kah. Juu siis oli vaja harjuda, ikkagi imelikult valge ja palju kylmem kui tavaliselt. Linnu ja Trilli olid see-eest omas elemendis, tuiskasid ringi nagu kaks hullu, suusatajad vaatasid, et eest àra said.