Triinul on kaisujànes Rabit. Kunagi lugesin kuskilt raamatust, et lapsel vòiks olla ùks lemmik kaisuloom, kellega koos on hea magama minna. Kui siis nàiteks kuskil vòòras kohas on vaja magama jààda, aitab kodust kaasa tulnud sòber unel paremini tulla. Triinu oli vist nii kolmekuune kui Rabit meile tuli. Alguses ei osanud Triinu tast midagi arvata, mina aga ikka jàrjekindlalt toppisin lonkòrva Triinu kòrvale teki alla. Tasapisi-pisitasa hakkas ka Triinu Rabiti vastu huvi tundma. Kui vanasti (mis nyyd nii vanasti muidugi, nii paar kuud tagasi ehk…) jài Triinu òhtul suure nutuga magama, siis nyyd on enne magamajààmist voodist ainult yhtlast nohinat kuulda. Rabiti valged kòrvad on suurest lutsimisest vòtnud kollaka varjundi ning odoor viitab sellele, et varsti peaks vist Rabiti korra pesumasinasse viskama. Tavaline vaatepilt on see, et Triinu magab selili, kàed-jalad laiali ning jànes vedeleb pòiki yle nào.

Eile aga millegipàrast Triinu ei jàànud ega jàànud magama. Alguses viuksus niisama ja lòpuks làks pàris nutuks lahti. Làksin siis asja uurima ja selgus, et Rabit oli teise voodiotsa lennutatud! Nii kui andsin Rabiti tagasi, krabas Triinu selle kahe kàega kaissu, keeras ennast kyljele ja jài sekundi pealt magama.