Kuna mina olen vasakukàeline, siis on 50% vòimalust, et seda on ka Triinu. Mulle see muidugi vàga meeldiks. Vasakukàelisus on minu arvates palju pònevam ja originaalsem kui paremakàelisus. Lisaks veel ka kòik need jutud, et vasakukàelised on loomingulisemad ja kaunites kunstides andekamad.  Kas see nyyd ka tòele vastab, ei oska ma òelda, kuna ma ise ei ole selles vallas just hea nàide. Paolo paremakàelisena muidugi leiab, et "òigekàelisus" on ikka paremakàelisus. Aga ta ajab seda juttu natuke ka lihtalt minu kiusamiseks.

Raamatu jàrgi peaks lapse kàelisus vàlja arenema alles 2-3 eluaasta vahel, samas mina olevat juba enne aastat kòik paremasse kàtte topitud lusikad ja màngukannid kohe vasakusse ymber vahetanud. Triinul hetkel kàivad lusikad kyll mòlemas kàes, kuid kui on vaja kàega vehkida, lauda taguda, palli vòi issi nàgu patsutada, siis on ikka parem kàsi tòòs.

Lisaks, nagu pildilt nàha, on meil jàlle Eesti vanaema kylas. Kui Itaalia vanaema, kui ka kòikide teiste vàhemtuttavate tegelaste syles Triinu yldjuhul ei nòustu olema, siis Eesti vanaemaga ei ole mingit probleemi. Vanaema nàhes kisub suu kòrvuni, istub hea meelega syles ja yritab iga hinna eest vanaemal prille eest àra vòtta. Tòenàoliselt on yheks pòhjuseks see, et meil on vanaemaga vàga sarnane hele hààl, mis vàikeste laste vòi armsate loomade làheduses muutub kohati lausa piiksumiseks. Lisaks on vanaema pòhjamaiselt rahulik, mis tundub Triinule paremini sobivat kui itaallaslik sahmimine ja làrmamine.