Tòòpàeva hommikuti me tavaliselt jalutame koos issiga tema kontorini. Tee peal kàime kindlasti mònest kohvikust làbi, vòtame yhe vàrskelt pressitud apelsinimahla ja saiakese, ning nii ka tàna hommikul. Linn tundus tàna kuidagi mònusam, rahulikum. Seletasin veel, et tòenàoliselt on hommikune sagimine juba làbi ja lòunane pole veel alanud. Mis on tegelikult tàiesti jama teooria kuna Veronas pole kunagi mingit hommiku- ja lòunavahelist rahulikku hetke, vaid terve pàev on yks yhtlane kaos. Jòudsime kontorini, seal olid miskipàrast trellid alles ees. Tundus, et esimest korda ajaloo jooksul jòudis issi esimesena kontorisse…jàtsime ta tòòle ja suundusime koju tagasi. Ikka veel tundus kòik normaalne. Toimetasin siin ja kuskil 4-5 paiku kutsus Ruudi Mari MSNi juttu rààkima. Jàrekordselt imestasin, et kuidas ta niimoodi keset tòòpàeva jutustada saab, tavaliselt on tal kuri ylemus selja taga ja ei mingit MSNnitamist. Ja siis selgus tòde! Mari vàitis, et tàna on laupàev mitte aga reede….Selle aja peale oli ka issi kontoris aru saanud, et tàna vist ei tulegi kedagi teist tòòle ja tal ei olegi oma esimesena kontorisse jòudmise ròòmu kellegagi jagada. kamandasin issi ruttu koju, sest see oli ESIMENE nàdalavahetus peale TERVET suve kui issi EI PIDANUD tòòle minema! Olin seda nàdalavahetust oodanud nagu hingeònnistust ja nyyd làks kòik nàssu! Issi ònneks lubas asja kompenseerida sellega, et esmaspàeval tòòle ei làhe.