Miskipàrast on meil kujunenud nii, et kòik uued oskused proovid Sa esmalt voodis àra, harjutad seal natuke aega ja alles siis kui asi kàpas, demonstreerid ka mujal. Nàiteks rààkimist harjutasid nii nàdal otsa hommikul kella viie paiku. Nyyd muidugi ei ole vadal otsa ega ààrt ja juttu jàtkub igale poole. Kuigi rààkimine on selge ja minu loogika jàrgi voodis seda enam harjutama ei peaks, leiad Sina, et asi ei ole ikka veel perfektne. Tàna òòsel kella poole kolmest kuni viieni pidin kohustuslikus korras kuulama loengut teemal…khmm…kui vaid teaks…
Jàrgmisena hakkas keeramise harjutamine. Kuna see veel pàris selge ei ole, siis trennimine alles kàib. Enamasti on trenniaeg vahetult enne magamajààmist, vòi siis jàllegi òòsel kui uni korraks àra làheb. Kuna keeramine ònnestub endiselt ainult kòhu pealt selja peale, siis magamajààmised on meil vàga pikaks veninud. Nii kui vàhegi uni hakkab tulema, pusserdad end selja peale ja jàlle uni làinud.
Lisaks on nyyd viimastel pàevadel lisandunud kàpuli ajamine. See nàeb vàlja nii, et esmalt aetakse pòlvedel olles tagumik pysti, siis kàtele yles, seal siis kòigutakse ja tudisetakse 10 sekundit ja plàrts kòhuli tagasi. See on veel nii vàrske oskus, et seda mujal kui voodis veel ei proovita.
Kui nyyd kòike seda trennimist on vaja enne magamajààmist teha, siis pole ime, et làheb nii poolteist tundi enne kui uni lòpuks tuleb.