Ykskord, kui meile tuli vastu yks mustanahaline poiss, ytlesin Triinule: "Vaata kui palju see poiss on shokolaadi söönud!". See juhtus kuskil eelmine kevad, ehk siis juba aasta tagasi. Triinu uuris suurte silmadega poissi ja ei öelnud midagi. Tundsin kohe, et polnud just kõige intelligentsem niimoodi öelda ja edaspidi hoidsin oma vaimukused hammaste taga. Aga ega lapse mälu ei tasu alahinnata. Muidugi pole Triinu seda siiamaani ära unustanud ja iga kord kui pruune lapsi näeme, räägib nende shokolaadiarmastusest. Mina ainult hingan kergendusest, et keegi siin eesti keelest aru ei saa ning seletan Triinule, et see oli lihtsalt nali. Ega see ju nyyd midagi nii koledat ka ole, aga ma ju ei tea kuidas mustanahalised sellesse suhtuvad kui neid shokolaadi liigtarbimises sùùdistatakse. Vòib-olla on neil ùkskòik, aga àkki hoopis solvuvad.  Pealegi on Triinu rùhmas ka kaks pruuni poissi ja kui ma olen uurinud kas ta Eeframi ja Jakobiga ka màngib, siis selgus kùll, et ega ei màngi kùll, kuid seda vist siiski mitte sellepàrast, et nad pruunid on vaid, sellepàrast, et nad on poisid. Vàhemasti ei teatanud ta mulle nii nagu ùtles Daniele oma emale – Mina Eefraimiga ei màngi, sest ta on must!

Kommentaarid:

21/03/2010 Aita Silm
Ma julge isegi Pipi Pikksuka raamatut lugedes sòna “neeger” kòvasti ette lugeda, et àkki hakkavad poisid mònele tumedanahalistele sòbrale niimoodi ùtlema ja siis jama majas. Eile just yhelt tydrukult pargis kysis, et kas sina elad Hiinas vòi? Aga muidu on Kaido sòbrad lihtsalt kas pruuniud vòi beezid 😛 ja mina siis kommenteerin, et tòesti on inimesi vàga erinevate nahavàrvidega.

23/03/2010 Külli Voit
Ma vaatasin meie Pipi Pikksuka suht vàrsket vàljalaset ja seal polegi enam sòna neeger sees. On niisama lapsed vòi siis lausa kurrunurruvutisaarlased.

23/03/2010 Aita Silm
Aga kas Pipi isa on ikka neegrikuningas, vòi on nad tema kah ringi nimetanud?

24/03/2010 Külli Voit
Ei ole jah! On nàiteks Kurrunurruvutisaare Ainuvalitseja, Kuningas Efraim, kurrunurruvutilased ja vàikesed armsad mustad lapsed. 🙂 Vàgagi poliitiliselt korrektne…..

24/03/2010 TädiMari .
jälle mustad! Must pole ju korrektne, pigem pruun!
Mul igavaene häda selgeks teha, et mustal ja mustal on vahe ja must ei ole tingimata räpane…
Anni ütles ükspäev: “guarda tutto nero, mia todus beebinero, tutta nero” ( noh, et tal on kodus üleni must beebinero)

24/03/2010 Külli Voit
Jah, ma olen nòus. Ykski nahk pole pàris must, ikka pruun ja eesti keeles must ei sobi kohe yldse.

Nukumaja màngud.

Igaòhtune mòll.

Ato ja tema esimene puzzle.

Mitte unustada vannimànge!

Õuemängud.

Multikas, ikka koos.

Maalitund.

"Ato, pane silmad kinni, magame mängult!"

Voolimistund.

Triinu mängumaisist maja. Täitsa ise tegi.

Triinu ja Ato màngivad perekonda.

Triinu: "Ato, teeme nii, et mina olen emme ja sina oled issi." Beebinukk on laps.

Ato protesteerivalt: "Io emme!" (Mina emme)

Triinu vaadates mulle nòutult otsa: "Aga mina olen ju trùgruk?!"

Ato veelgi kindlamalt: "IO EMME!"

"Aga teeme siis nii, et on kaks emmet!", on Triinu ròòmus, et leidis lahenduse.

WIN-WIN situatsioon ja moodne perekond.

Yldiselt on ikka tore, et on kaks last. Màngimise aspektist vòiks neid isegi rohkem olla. (Ja hektel mitte selles mòttes, et emme saab siis rahulikult diivanil lòsutada ja naistekat lugeda.) Eriti tore, et on poiss ja tùdruk. Just sellised "tùùpilised", et tùdruk on kiisud, jànkud, roosa ja lilled ning poiss on autod, traktor, pall ja klotsid. Nii nad tàiendavad ùksteist ja elu ei muutu liiga ùhekùlgseks. Kui nyyd kujutada ette, et mul oleks kaks sellist poiss-poissi nagu on Ato, siis kohe kindlasti kàiks ainult yks autodega pòristamine, pulkadega vehkimine ja mòòda elamist ringi tormlemine. Kindlasti ei màngitaks kellaviieteed lillelise nukuserviisiga vòi ei àiutataks hellalt beebinukku magama ega màngitaks nukumajaga. Sest meil lihtsalt ei olekski neid mànge siin olemas. Muidugi vòiks moodne ema ka poisile màngubeebi osta, aga minu arvamus on see, et kui ikka eeskuju ees ei ole (sest tòeline eeskuju ja autoriteet on ikka teine laps, ema ja isa ei pààse ligilàhedalegi) , siis see nukk sinna mànguasjakasti mòmmide alla vedelema jààbki. Sest ega Triinul oli enne Ato sùndi juba mòni auto, aga kas ta nendega màngis, muidugi mitte. Isegi kui me suured proovisime ette nàidata, ei vòtnud ta ikkagi vedu. Alles Ato oli see, kes Triinu autodega màngima òpetas. Kuigi Triinu màngud on ikkagi vàga tùdrukulikud, nàiteks màngib ta lasteaeda – suur auto on kasvataja ja vàikesed on lapsed. Yks kord olen teda siiski tabanud màngimast ka liiklusummikut. Vastupidiselt on Ato òppinud Triinult, et ka autod làhevad magama (autod pannakse kenasti kùljele ja tekk peale ka) ja sùùa nad tahavad ka.

Meil ongi kuidagi làinud niimoodi, et kòik need màngud, mis Triinut ei ole huvitanud ja jàànud temast puutumata, on Ato poolt ribadeks màngitud. Siia kuuluvad igasugused klotsid ja kuubikud ning ka puzzled. Triinu on alles nùùd hakanud puzzlede vastu tòelist huvi ùles nàitama, minu arvates jàllegi sellepàrast, et Ato ees màngib. Kaheaastane Triinu pani puzzlet ainult siis kokku kui temaga koos maha istusin ja siis praktiliselt ise selle kokku panin. Huvi jàtkus umbes yheks korraks. Ato aga ei vaja mingit abi. Pole yhegi puzzlega mina temaga koos istunud. Tema vòtab ise kapist ja siis pusserdab. Juba 1,5 aastaselt olid tal omad puzzled mis kokku sai. Klotsidest huvitasid Triinut ainult need tàhed, mis seal peal olid. Ja tal oligi kaheaastaselt suur hulk neist selged. Ka Atole meeldib tàhtedele osutada, kuid mingit reeglipàra selles ei ole. Emme tàht vòib olla E, kuid samahàsti ka U, G, K vòi R. Kui siis ùritad vastu vaielda, et R ikka emme tàht ei ole, saab vàga kurjaks. Tema jaoks on klotsid ikka torni ehitamiseks.

Vahest on meil ùhelapsepàevad. Need on vajalikud nii mulle kui lastele ka. Et oleks Triinul Atovaba ja Atol Triinuvaba pàev. Siis làheb yks vanaema juurde ja teine on kodus. Mùstiline kui erinevad on lapsed kui nad on ùksi. Kui Triinut ma veel sellises olukorras tean, sest pàris alguses ju Atot polnud ja kaks tundi pàevas Ato une ajal on ka Triinu nagu ùksik laps, siis Ato on ju alati olnud koos Triinuga. Pole vist vaja mainida kui head on lapsed ùksinda. Eriti paneb mind imestama Ato. Kas see rahulikult liikuv, nurgas nokitsev, normaalse hààlega rààkiv laps on ikka minu laps?! Kas tal tòesti ei ole terve pàev kordagi jonni ja frustratsiooni peale tulnud?!  Igapàevane Ato jookseb, tormleb, mòirgab, vehib, jonnib, nòuab, naerab, hùpleb, tantsib ja jonnib ja jonnib ja jonnib. Triinu aga ùksida olles hakkab igavlema. Temaga pead siis kindlasti kuhugi kodust àra minema, sest kodus kùsib ta iga viie minuti tagant Ato jàrgi. Yhest sellisest pàevast tàiesti piisab. Kòigile. Yhe lapsega on kyll rahulikum, kisa ja frustratsiooni on oluliselt vàhem, aga ka igavam. Sellest perioodist kui Triinu oli kuskil kahene ja Ato polnud veel arvestatav màngukaaslane, màletan neid pikki ja uimaseid òhtuid, kui kòik oli zen ja rahulik, vaatasime aga raamatuid ja tegime rahulikke mànge ning mina nàgin kurja vaeva, et pòrandale magama ei jààks. Yksik laps ju tahab, et temaga tegeldaks. No natuke màngib ise kah, aga kauaks siis seda on. Kahega pole mul veel ykski òhtu mingit zeni siin tekkinud, kaugel sellest. Aga igav ka ei hakka, magamajààmisest rààkimata. Ning ei pea pidevalt màngima, saan olla lihtsalt ema ja olukorda kòrvalt jàlgida.

Nagu arvata vòibki, màngivad nad aina rohkem koos. Enamasti on màngujuht Triinu. Mòistetav kah, ikkagi suurem ja ma kahtlen kas Ato oma sònavaraga suudaks hetkel màngujuhi rolli vàlja vedada. Et siis Triinu annab juhtnòòrid: "Ato, tahad minuga màngida? Vaata, nùùd làhme sinna ja teeme nii!" ja Ato vastab "Ehh", mis tàhendab jah ja tatsab òele jàrgi. Vahel làhevad Triinu màngud Ato jaoks liiga keeruliseks, siis tehakse mòni màng Ato "tasemel". "Ato, làhme hùppame emme voodis!, Ato, jookseme!, Ato, tule roni siia diivani ààrele ja siis kukume!, Ato, mòllame!" jne. Kui poleks Atot, jààks Triinu fùùsiline liikuvus vist kùll rahuldamata. Ja ka vastupidi. Yksik laps vaevalt et hullunult mòòda tuba jookseb, kui ta just hùperaktiivne ei ole. Ka mànguvàljakul saan ma rahulikult pargipingil pilvi vahtida, neil omad màngud ja jooksmised ka seal.

Et kòik liiga roosiline ei paistaks, paneks siia ka natuke neid frustratsioonitekitajaid. Atole tekitavad meelehàrmi Triinu kurjad sònad ja see kui Triinu tema eest midagi kiirema ja osavamana àra teeb. Nàiteks jookseb òues kiiremini vòi siis jookseb Atost ette ja vòtab ise kapist selle mahla mida tahtis Ato vòtta. Vahest hakkab Triinu Atoga kàrkima "EI, sina seda ei saa!!" kohe kurja ja koleda hààlega. Siis tuleb Ato suure nutuga mulle kaebama. Vahel Triinu kiusab Atot, vòtab sihilikult Ato auto àra ja siis nagu kogemata "satub"sellega Ato ette. Et no àkki Ato ei màrganud, et ta àra vòttis. Triinule teeb meelehàrmi kui Ato màngib mòne Triinu eriti personaalse mànguasjaga (mis aga samas ei ole nii personaalne, et oleks Atole keelatud. Need on veel eraldi) vòi kui Ato oma mòlluhoos annab nii mòòdaminnes Triinule tou. Need toud on mònikord sihilikult ja mònikord kogemata. Ega need valusad ei ole, seda on aru saada, kuigi Triinu hàdakisa vòiks vastupidist vàita. See on rohkem see kisa, et kas te ikka màrkasite milline ylekohus siin aset leidis?!! Karistage kohe sùùdlasi!! Ato teab vàga hàsti, et lùùa ei tohi ja peale toud ta juba ootab, et temaga riieldaks, et siis kiirelt lepitusmusi andma joosta. Ato jaoks keelatud mànguasjad on Triinu jànesed. Ja neid Ato ei puudu kah. Meie arvates mòlema jaoks màngimiseks, kuid Triinu arvates mitte, on teeserviis. See sai spetsiaalselt kingitud, et saaks KOOS màngida. Tasse ja taldrikuid jàtkub kòigile, isegi màngukùpsised on olemas. Kuid Triinu nii ei arva. Kui Ato teeserviisi vàlja kisub, siis Triinu seisab kòrval, silmad veekalkvel ja kannatab. Sest ma ei luba tal Atolt mànguasja àra vòtta ka. Kui ùritan teda Atoga koos màngima meelitada, ei tule, teatab, et see on kole màng ja mina olen kole ja Ato on ka kole. Nii kui Ato hetkeks teeserviisilt pilgu pòòrab, pakib Triinu selle helikiirusel kokku ja viib kappi tagasi. Ega ta ise ka sellega ei màngi, kasvòi olen ise ilma, peaasi, et teised ei saa! Kusjuures teeserviise on kaks ja mòlemaga on sama seis. Seeg on mul nyyd plaan osta Atole tema isiklik teeserviis, sest talle tòesti meeldib see màng. Ehk siis Ato serviisiga hakkab ka Triinu temaga koos màngima.

Kommentaarid:

23/03/2010 Riina Riina
Nii armas jutt, et hakka või kohe järgmist sünnitama. Ka meie poeg armastab kohvitamist mängida – lööb hoolega lina lahti, katab laua ära ja üldiselt ei saa keegi meie juurde tulla ega meie juurest lahkuda, kui pole korralikult kohvi joonud. Suhkruga ja puha :-)
Mulle meeldib väga ka see ühelapsepäeva idee.

24/03/2010 Külli Voit
Pead siis kohe ruttu tegema hakkama, muidu tulev vahe liiga suur ja siis suur oht, et ei màngigi koos. 🙂

 

Ykspàev tuli issi koju, nàpus kutsed ja hòikas juba ukselt reipalt " Homme làhme tsirkusesse!!!" Triinu oli kohe òhinas, sest tsirkuses on ju klòunid, nagu ytleb Triinu. Kloune on ta mòned korrad kuskil nàinud, kuigi elusuuruses ma ei saa òelda, et need talle vàga sùmpatiseerinud oleks. Aga juu siis mingi positiivne màlestus neist jài. Vòi siis on tekkinud vàljastpoolt arvamus, et klounid on vahvad. Ikka ju rààgitakse kui toredad on klounid, miss est,e tteglikkuses on nad enamasti koledad, ràpakad ja yldsegi mitte naljakad. Vàhemalt mitte vàikestele lastele. No aga see on lihtsalt minu arvamus, sest tàpselt nii olen ma klounidest alati mòelnud. Pole nemad mind kunagi naerma ajanud. Vòi tekitas Triinul lihtsalt òhinat fakt, et kuskile uude ja huvitavasse kohta minek on. No mis iganes, igal juhul oli Triinu kohe òhinas ja valmis minema. Ato muidugi ei saanud veel sottigi aru.

 

Peale Triinu ja issi suuri ovatsioone, hakkasin siis ka mina sòna vòtma. "Kuule, issi, aga mis tsirkus see selline on? Et kas kindlasti ainult klounid? Et meie ju neid loomapiinamistsirkuseid ei poolda ja ei toeta ning vaatamas ei kài?" Issi ei olnud teemaga kursis. Vàike surf netis ja jòudsime kurva tòsiasjani, et ongi loomapiinamistsirkus. Mis siis nyyd teha, lapsele asi vàlja lubatud ju. Otsustasime, et kuna lubadus on lubatud ja piletit me ei osta, siis làhme vaatame millega tegu ja kui ikka yldse ei sobi, tuleme àra. Nii minu kui issi viimane tsirkusekogemus jààb 30 aasta taha ja pàris huvitas, et millega siis tànapàeval tegu on. Et kui juba olla millegi vastu, siis vòiks ka olla kursis sellega, mille vastu ollakse.

 

Triinu kuulas kòrvad kikkis meie omavahelist dialoogi teemal loomad tsirkuses ning kuigi ta tòenàoliselt meie jutu mòttest tàpselt aru ei saanud, sai ta vàga hàsti aru emotsioonist. Tsirkus ja loomad koos on paha ja tegi sellest omad jàreldused – tema loomi nàha ei taha, tema kardab! Minemata sellepàrast siiski ei jàànud, ise ta ju oli see kòige suurem tahtja alguses.  Kohale jòudes osutus tsirkus oodatust suuremaks ning need rahvamassid jàllegi Triinule ei meeldinud ning ta hakkas àraminemist nòudma. Sisse saades ta siiski leebus peale seda kui popkorni tuutu pihku sai. Ato jàlgis kòike issi kukilt ja oli ròòmus ning reibas. Ning lootis tsirkuses nàha autot. Mida me talle lubada siiski ei julgenud, kuigi hiljem selgus, et see seal siiski oli.

 

Pean ytlema, et lisaks akrobaatiale ja loomade taltsutamisele on tsirkuseinimesed ka vàga osavad turundustegelased. Kogu yritus oli ùles ehitatud selliselt ,et sa piletile lisaks sinna veel vòimalikult palju raha jàtaks. Enne kui pàris tsirkusetelki sai, lasti rahvas eeltelki, kus olid mòned akrobaadid rahvast lòbustamas  ning kòvasti nànniputkasid, kust sa lihtsalt pidid midagi ostma, sest enne poolt tundi sealt eeltelgist edasi ei lastud. Kogu teenindav naissoost personal oli  ennekuulmatu meigikorra all, meenutades rohkem transvestiite kui naisolevusi. Hiljem selgus ka pòhjus – peale popkorni myymist vòiskasid teenindajad pòlled eest ja tòmbasid triksi selga ning suundusid lavale peadpòòritavaid saltosid tegema. Eks siis kaks yhes. Vàga mòistlik kulude kokkuhoid tsirkuse juhtkonna poolt.

 

Kui peale poolt tundi popkorni nàrimist lòpuks pàris tsirkuse telki lasti, làks veel hulk aega enne kui asi pihta hakkas. Kòigepealt oli vaja lapsi areenil poniga sòidutada (ikka raha eest), siis tuli areenile yks auto (Ato jaoks kogu yrituse tipp!), mis tegi natuke reklaami, siis hakkasid kaks haisvates kostùùmides klouni vòòraid lapsi kallistama, et ylemeigitud teenindajad-artistid neid pildistada saaksid (pildi pidi muidugi pàrast vàlja ostma). Yks millest mina aru ei saa, et kui riideid inimesed ikka mingi aja tagant pesevad, sest no kandes làhevad ju mustaks, siis miks neid kostyyme kunagi ei pesta?! Vòi siis tehku mingi aja tagant uus kostyym. See Vinni Puhh, kes seal ringi kàis, paistis kyll nii 20 aastat vana olevat. Lastele yldiselt see pildistamine meeldis. Tàhendab siis kòikidele ylejàànud lastele ja neid oli seal palju alates peaaegu vastsùndinust (???) kuni teismelisteni vàlja. Keegi ei hakanud klounide làhenedes nutma vòi lausa suure hààlega ròòkima. Vàlja arvatud meie Ato ja Triinu.  Jàrjekordne tòestus, et ega nad ikka pàris itaallased ei ole. Vòi siis sugereerisin ma oma negatiivsust ja antipaatiat nii klounide kui kogu yrituse vastu ka neisse, kuigi vàga yritasin seda varjata.

 

Etendus algas kohe loomadega – hobustega. Neid oli areenil tàpselt nii palju, et iga loom oli peadpidi jàrgmise tagumikus. Rihmadega olid neil sabad yles  ja pead alla kistud. Et vist oleks graatsilisem. Muidugi ei osanud ma seda kuidagi nautida ja vahtisin ainult hobuste nàgusid ning kehakeelt, et aru saada kui suures stressis nad tàpselt seal on. Et àkki ei olegi vàga suures. Kuigi mulle tundus, et ikkagi olid. Ma ei tunne hobuste hingeelu ja ei tea kuidas neid dresseeritakse, kuid mulle tundub, et seda tehakse ikkagi pigem nii nagu metsloomadega – vitsaga ja mitte pràànikuga. Nad teevad, mida neilt teha nòutakse, sest nad kardavad. Ja juba oligi vàga kurb olla. Triinu ja Ato vaatasid suud lahti ja plaksutasid hoolega kaasa kui plaksutamiskoht oli.

 

Jàrgmistena tulid koerad ja see oli hoopis teine tera. Koera hingeelu ma  natuke tunnen ja tean, et koerale meeldib kui ta saab inimesega koos olla, kui peremees temaga tegeleb ja igasugused trikitamised on neile puhas lòbu. Muidugi kui seda ikka pràànikuga tehakse ja enamasti ka tehakse, sest koeraga see ju toimib. Koerte etendus oli mònus, positiivne ja ròòmus. Koertel sabad vehkisid ja suud kàisid, sest dresseerija pihust làks neile iga natukese aja tagant midagi maitsvat pòske. Tsirkus peakski loomade suhtes piirduma koertega. Maksimum, kui sedagi.

 

Siis tulid igasugused akrobaadid ja kondivàànajad, klounid ja muud tegelased, loomi enam ei nàidatud. Ma juba òhkasin kergendatult ja mòtlesin juba natuke paremini neist, et juu nad talvel pole oma esootilisi suuri loomi kaasa vedanud, aga eksisin ràngalt. Etendus on vàga pikk, nii 2 ja pool tundi, ning esimese vaatuse poole peal hakkas Triinu àra vàsima. Vòi hakkas tal igav, sest seda ma màletan juba oma tsirkusekogemusest, et igast akrobaadid ja nòòril kòndijad ei olnud yldse nii pònevad kui loomad. Laps ju ei taju seda, kui raske on lae all kòikuva kiige otsas saltosid teha vòi et kui ohtlik see vòib olla kui viis(!!) mootorratturit pannakse yhte suht pisikesse kerasse ja nad seal siis risti-ràsti kihutavad.

 

Kui esimene vaatus làbi sai, teavitati rahvast, et kes soovib vòib nùùd Euroopa suurimat ratastel loomaaeda(!!) vaatama minna. Selgus, et kardinate taga on neil terve savann – mitu elevanti, kaks kaelkirjakut, ninasarvik, lòvid ja tiigrid, kaamelid ja ma ei teagi kes kòik veel. Ja need loomad elavadki pòhimòtteliselt treilerites ning teisel vaatusel veatakse nad kòik ka lavale. Esinevad kaks nàdalat yhes kohas, siis pakitakse autodesse ja kimavad jàrgmisesse. Ja nii edasi ja nii edasi. Kuidas veetakse kaelkirjakuid!? Ja kuidas on vòimalik, et sellist loomade ahistamist tànapàeval arenenud riikides veel lubatakse?!? Ma tòesti enne siiralt arvasin, et loomadega tsirkus on tànapàeval mandunud kolmandate riikide haiglaseks nàhtuseks ja siin seda levib vahel ja tagasihoidlikult, kuid kindlasti mitte sellises volyymis. Sest tegu on ikkagi vàga suure ja tundud tsirkusega.

 

Meie neid loomi vaatama ei làinud, esmalt, sest Triinu kartis ja mina ei tahtnud nàha ning teiseks oli meil pissihàda alarm. Tsirkuse auk maas tualetti keeldusid mòlemad kasutamast, seega olime sunnitud lahkuma. Mida me oleks tegelikult niikuinii teinud.  

Oli yks kibe ja hàiriv kogemus, vàhemalt mulle. Ato on veel vàike, tema tòenàoliselt isegi ei jàà seda màletama. Triinule jàllegi kokkuvòtvalt vàga ei meeldinud. Temale oleks piisanud sellest kutsude osast ja jàrgmine kord làhmegi parem mònda koerte agility etendust vaatama.

 

Siia lòpetuseks ma panen hoopis yhe teise tsirkuse lingi, mis on just selline tsirkus nagu ta tànapàeval olema peab ja mida ma kohe kindlasti tahan ykskord vaatama minna.  Cirque du Soleil

Kommentaarid:

11/03/2010 TädiMari .
Seda viimast tahaks isegi näha!! Ja muuga on meil sama probleem, et loomaaedasi ma nüüd juba ( tänu Turovskile) kannatan välja aga tsirkust kindlasti mitte!

11/03/2010 Aita Silm
Mnjah, ma ei oska nagu sellise tsirkuse peale midagi kosta- pole mind kunagi nagu eriti tòmmanud neid vaatama, aga Cirque du Soleil on klass omaette. Ma ei ole kyll jòudnud neid etendusi vaatama sel lihtsal pòhjusel, et pole lapsehoidjat ja poisid ei suuda mul ùle 20 min paigal pùsida. Aga kuna Cirque du Solieil on siit Montreali kandist pàrit ja Quebeci suur au ja uhkus, siis tulevad nad oma kòikide etendustega ka siin vàlja ja vanemaid etendusi nàidatakse alati ka telekas. No see on ikka super- nagu Salvador Dali maalid oleks ellu àrganud ja muidugi pole telekast vaadatuna see etendus pooltki see mis reaalsuses. Nii et mul on raudselt kavas neid vaatama minna- sa tule kylla ja làhme koos ;-P

13/03/2010 Külli Voit
Kùlla tuleks hea meelega kohe! Elaks te ainult natuke làhemal, oli siis nyyd vaja nii kaugele kolida 🙂

13/03/2010 Aita Silm
Tead Kùlli, ma koliks heameelega Itaaliale làhemale, aga no hakka siis jàlle kolima, eksole- pole nagu siingi oma 8-aastaga harjunud ja siis hakka otsast peale jàlle. Ma loen momendil Marlena de Blasi `Palazzo perenaine` ja ta nii vòluvalt kirjutab sellest itaalia elust, et koli vòi isegi sinna 😉

27/03/2010 eda luu
Võin sind natuke lohutada nende hobuste koha pealt, sest nende hingeelu ma ikka tunnen. Kui hobust piinata ja talle hirm nahka ajada, siis ei kuula ta ühtki käsku. Ta on looduse poolt saakloom nagu köik rohusööjad ja hirmutavas olukorras on tema esimene ja ainus mõte põgeneda, st. hirmunud hobune on OHTLIK. Ta võib publikut maha tallates hakata paanikas ringi tormama ja sa võid ette kujutada, mis siis tsirkuseetendusest saaks. Hobune on väga tark loom, kuigi tema mõtlemine erineb oluliselt koera omast (ikkagi kiskja) ja tal on väga hea mälu. Meil talliski on paar hobulausujat,lausa vaatan ja imestan, mida nad teevad. See kõlab muidugi naljakalt, aga minu enda hobune on nn. ohtlikus olukorras minu selja taha üritanud peitu minna. Selleks, et hobune midagi tegema panna, on vaja temaga päevast päeva tööd teha, teda kiita ja premeerida. Hirmuga teda paika ei pane, ta on selleks liiga suur.

 

Nùùdseks on Triinu joonistused muutunud sellisteks.  99 juhul sajast on need just sellised. Yleval on taevas, siis on muidugi pàike, siin on linnukesed tiibadega, antud juhul kollased linnud siniste tiibadega, siis tulevad òhupallid ja kòige viimasena mururiba, kus on sees palju punseid lilli ja kasvavad puud, kus otsas on òunad. Kòik on kenasti rivis. Yhtegi yleliigset kriipsu ega sodimist  ei ole. Ah jaa, ja muidugi ei puudu ka allkiri, antud juhul siis pàikese kòrval.

Teine variant joonistamisest on ka, aga see on rohkem vàrvimine. Vàrvib terve lehe yhtlaselt àra, nii et yhtegi valget auku ei jààks. Yks nurk on kollane, yks lilla, ymber roheline ààr ja keskelt sinine. Umbes nii. Jàllegi mingit niisama sota-potat ei ole, kòik on vàga korrektne.

Nàgusid ta hetkel enam ei joonista ja loomi pole veel joonistama hakanud.

Kommentaarid:

04/03/2010 TädiMari .
Seda lehe ühtlaselt ära värvimist olen ka varem näinud! See vist ongi mingi ealine iseärasus aga nii korralikku joonistust…. see on juba klass omaette!

Ato teise sùnnipàeva kandis oli mul plaanis ka vàike vahekokkuvòte teha. Nyyd on mòòdas juba yle kahe kuu ja ei ole ma kuhugi jòudnud. No tegelt pole hullu, ega siin suuri muutusi selle ajaga toimunud ole.

 

Kahene Ato on yks paras tyyp. Kui nii vòib lapse kohta òelda.  Tema kòige tùùpilisem olek on ringitormlev ja mòirgav. Jah, ta endiselt mòirgab. See vist tundub, et ongi tema eripàra ja ei kao see kuhugi. Tavaliselt ta ei kònni ega jookse, vaid ta galopeerib ja kindlasti on tal mingi pulk vòi asi kàes, millega siis samal ajal vehib. Need on tema hùsteeriliselt ròòmsad momendid. Tal ongi emotsioonid vàga tugevad.

Kui Ato parajasti ringi ei kargle, siis màngib ta oma autodega. Need on need rahulikumad momendid. Kòige tùùpilisem automàng on selline kus autod rivistatakse kuhugi ùles ja seal ei tohi siis neid keegi puutuda ega àra tòsta. Nàiteks diivani ààrele niimoodi, et keegi sinna istuda ei saa, sest kohe mòni auto pudeneb. Vòi sòògilauale, nii et taldrikuid ja tasse sinna kuidagi enam ei mahuta. Kui siis keegi peaks julgema tema autosid nihutada, saab nàha jàrgmist emotsiooni – vihast ja kurja Atot. Siis ta tuleb rusikas pùsti, vihaselt mòirates ja virutab sulle kintsu, samal ajal làbi nutu ja viha PàHH EMME!!!! kisades. Yldiselt vòib ta vàga tùhja asja pàrast uskumatult vihaseks saada. Nàiteks leiab Ato, et tema peaks saama selle punase tassi, millest parasjagu joob Triinu. Mitte miski muu ei sobi ja lendab laia kaarega pòrandale, ise samal ajal nutab ja ròògib. See vist kàib sinna kohutava kahese kàitumismalli alla, mis aja jooksul leebub ning (vàhemalt ma loodan) ei ole tegemist eriti kangekaelse eksemplariga. Minu jaoks on see kòik uus ja huvitav (ehh…vòib olla mitte niivàga huvitav) kogemus, sest Triinul ju kohtavat kahest peale ei tulnudki. Tema hakkas alles kolmeselt jonnima ja need olid hoopis teistsugused jonnid.

Kuna mina olen kuri emme, siis muidugi Ato ei saa seda, mida ta karjudes ja jalgu trampides nòuab. Ja ta tòesti trambibki jalgu selle sòna kòige otsesemas mòttes ning viskub dramaatiliselt vaibale vòi diivanile, et siis rullida ja nutta oma maailmavalu vàlja.

( ja ega Ato ainult autodega màngi. Aga màngimisest ma kirjutan eraldi. Nyyd sai lubadus antud. )

 

Prrrrrrrmmm…..ainult poisid oskavad niimoodi autodega màngida.

Kui jonnid on jonnitud, saame jàlle hea Ato tagasi. Hea Ato on iga ema salasoov. Et oleks tasakaal. Sest peale tema jonnituure lihtsalt peab tulema midagi eriti positiivset, muidu ju vaene ema annaks otsad. Siis tulevad suured ja màrjad musid, veel suuremad ja kòvemad kallid, lasteaias suure naeratuse ja ròòmuga sùlle jooksmine (hea vastand Triinu tavapàrasele altkulmu pilgule). Hea Ato paneb sind tundma, et just sina oledki see maailma parim ema ja kòige tàhtsam inimene maamuna peal. Ei, tàhtsuselt teine siiski, esimene on ikka Ato ise.

 

Lasteaiaga làheb Atol vàga hàsti. Kuna tema jaoks on kòige tàhtsam rutiin ja rutiini hulka kàib see, et hommikul pannakse jope selga ja minnakse issiga koos lasteaeda, siis pole tal vist kunagi tulnud mòtetki, et vòiks teistmoodi olla. Et àkki vòiks koju jààda. Triinu kontrollib iga hommik, et mis me tàna teeme. Tema kùsimus kòlab kùll “Mis me teeme òhtul?”, sest need olevikud ja tulevikud on endiselt veel sassis. Ta ei ole kyll lasteaeda minemise vastu, kuid siiski eelistaks midagi teistsugust teha, sest lasteaias kàiakse ju kogu aeg.

Lasteaias on Ato kullatùkk. Nagu igal pool kodust vàljas. Ka vanavanemate juures. Oma ylevoolavat ròòmsameelsust nàitab Ato ka vòòrastele, seega on temast saanud yks kasvatajate lemmikuid. Sest no eks kasvatajad on ka inimesed ja on ju tore kui rasket tòòd tasustab vahetevahel yks vàike pònn, kes lihtsalt jookseb juurde ja kallistab ning jagab lahkelt musisid. Kasvandikuna on ta ka kerge laps, seal ta ei jonni ega nuta, kedagi ei hammusta ega lòò, kàib vist ainukesena rùhmast potil, sòòb hàsti ja ise, no mis sa veel saada tahad.

Otsi, otsi kus on pudru… See oli tegelikult erandlik hommik, tavaliselt ikka yle kahe-kolme, no ùle viie auto kindlasti pudru ymber ei ole.

 

 Kui Triinu oli selles vanuses kindlasti issi laps (issi pani magama, issi sùles, issi lohutas, issi, issi, issi), siis Ato on emme laps. Kòige jonnisem ongi Ato siis, kui issi on làheduses. Tòenàoliselt mitte niivòrd issi sùù tòttu, vaid mina olen see kes ùritab Atot nii teadlikult kui alateadlikult issi rùppe sokutada. Et natukenegi Atovabadust saada. Ja no ega Ato ole loll, hakkab kohe protestima. Emme peab màngima, emme peab piima valama, emme peab panema magama ja kohe kindlasti vòib ainult emme lohutada. Ainus, mida nòutakse issilt, on òues sùles tassimine.  Sest seda mina lihtsalt ei tee, kui just ei ole ekstreemolukord (eriti vàsinud vòi nàljane laps nàiteks).

 

Rààkimisega on nii nagu on. No hea on kui tuleb yks sòna nàdalas. Viimane sòna on Olà! Et siis lausa kolmas keel. Ega kyll kyllale liiga tee. Lasteaias on yks kasvataja hispaanlanna ning neil on seal ùks kala akvaariumis, kelle nimi on Pedro ja kes on vàidetavalt ka hispaanlane. Olà Pedro! òpivad siis kaheaastased hispaania keelt.

Peale hispaania keele on juurde tulnud Io (mina) ja see on vàga-vàga-vàga aktiivselt kasutuses. Siis on uus sòna juuta (aiuta ehk aita). Emme juuta io oleks yks nàide Ato rààkimisest.

 

Ka Triinu ùritab Atole sònu òpetada.

Triinu: “Ato ytle:  coo-cii-nell-la!” (lee-pa-triii-nuu!)

Ato: “Auto.”

Yhe sònaga Triinul isegi oli edu. Ato nimetas Triinu Hello Kitty’sid ninnideks ja see ei sobinud Triinule kuidagi.

Triinu: “Ato, ytle Kitt-tii!”

Ato: “Nin-nni.”

Triinu: “Ei Ato, Kitt-tii!”

Ato: “Tit-tii!”

Noh ja nyyd ongi siis Kitty’d Titti’d.

 

Vahel kordab Ato kogemata igasuguseid sònu, aga siis justkui ise ka ehmatab, et kas ta tòesti ytles seda ja rohkem igaks juhuks ei korda. Aga suheldud saab ta vàga hàsti ja no eks tal on tema jaoks tàhtsad sònad kòik selged, milleks asja keeruliseks ajada oleks Ato loogika, ma arvan.

 

Fùsioloogiast siis niipalju, et peale aastast vaheaega tulid Atol ka viimased hambad. Jàllegi kòik neli korraga, nagu traditsiooniks juba saanud. Nyyd on siis selle asjaga ùhel pool.

Pikkust on Atol praegu 93cm ja kaalu nii 15kg.

Kommentaarid:

04/03/2010 TädiMari .
Küll on vägev poiss! Ikka korralik! Poiss mis poiss nohh!!!
Ja küll on iseloomu :)
Vägev!
Mulle meeldivad Iseloomuga inimesed!

Lasteaias on karneval tàhtis pàev. Peab olema kostùùm ja tuleb pidu. Karnevali ettevalmistused algavad juba poolest jaanuarist ehk siis pole veel saanud aastavahetusest hingegi tòmmata kui juba hakka jàlle millekski valmistuma. Lasteaias tehti juba kuu aega tagasi karnevali maske ja iga pàev tuli Triinu koju ja kùsis millal ma talle kostùùmi òmblema hakkan. Nàdal aega kùsis, siis ostsin riide àra. Enam ei jaksanud kuulata. Alguses tahtis ta printsess olla. Oh yllatust kyll. Mulle tundus muidugi igav, jòuab neid printsessikostyyme teha veel kyll. Pealegi oli mul yks tore jànesekostyymi lòige olemas. No jànese vastu polnud Triinul ka midagi.

Atost sai leopard muidugi mòista sellepàrast, et riie oli leopardi mustriga. Ise oli ta sellega vàga rahul.

Tànavatel vòib kohata jàneseid…

Karnevalil tehakse ka pauku ja mùra, leopard Ato sulges kòrvad.

And last but not least…kuigi uduselt kyll, aga asi seegi. Massin, millega need uhked kostùùmid valmis treiti. Viiekùmneaastane Singeri sugulane Kinder, 100% òkoloogiline, puhtal kondimootori jòul tòòtav masin. Kui peale 50. aastat tòòtamist masin rikki làks ja nonna ta parandusse viis, selgus, et nonna oli kòigest nòela valepidi sisse pannud. Sai vàikest puhastust ning òlitamist ning garanteeriti jàrgmised 50 aastat tòòkindlust. Kartsin kyll alguses, et kas ikka on veel jalas see tallamise tunne sees, aga sellega vist on nii nagu jalgratta sòiduga, kui korra selge, siis enam àra ei unusta. Funktsioone masinal palju ei ole. Tàpsemalt, neid on yks. Masin òmbleb. Edaspidi ja teeb seda ylihàsti. Tegelikult on piste pikkusel siiski 4 varianti. Kuna mina suur ràtsep ei ole ega selleks ka plaani saada, siis nende paari karnevalikostyymi ja mòne kardinaààre palistamiseks on sellest masinast mulle rohkem kui kyll.

Kommentaarid:

17/02/2010 Aita Silm
Sa oled ikka eriliselt tubli, et viitsid niimoodi òmmelda ja jànnata. See pilt on nii armas kus suur jànku pisikesele jànkule porgandit sòòdab 😉 Mis òmblusmasinasse puutub, siis mul oli vanasti esimese vabariigi aegne Singer (ma siis olin kolmas pòlvkond kes sellega òmbles). See selliste ilusate jalgadega (cast iron- no kuda see eesti keeles nyyd ongi) ja ausalt, ma igatsen seda masinat taga, praegune masin on minu vajaduste jaoks lihtsalt liiga keeruline- ma polegi temaga midagi muud teinud kui kardina serva palistanud ja sellega nàgin kah kurja vaeva.

18/02/2010 Külli Voit
Ega ma eriti ei viitsigi kui aus olla. Pidin ikka mitu nàdalat ennast vaimselt ette valmistama. Need poekostùùmid tunduvad lihtsalt nii keemilised, kallid ja koledad, ma ei raatsi neid osta. Aga selline sepistatud jalgadega (on vist nii eesti keeles) eestiaegne oli ka minu vanaemal ja selle peal ma òppisingi tallama. See oli kyll yks imeilus masin.

Kommentaarid:

08/02/2010 TädiMari .
Äkki võtad ennast kokku ja hakkad siis silmakontuure vedama?
🙂

09/02/2010 Külli Voit
Milleks? Mis kiisu vuntsidel siis viga on?

09/02/2010 TädiMari .
hihih, mulle külla tule endiselt ilma meigita, pliiz!
Muidu pole viga midagi…