Triinu: “Emme, me tegime Atoga sulle kingituse! Me otsustasime, et me enam yldse ei kakle ja yksteisele haiget ei tee!”
No kas saab veel paremat kingitust olemas olla!
PS. Pool pàeva kingitus isegi kestis. Mitte, et nad nyyd nii kohutavalt kogu aeg kakleks, aga vahel ikka juhtub.
Nii armas – ise ka justkui ei taha kakelda, aga see riid tuleb siiski iseenesest…:) Sellega meenub mulle sarnane lugu enda lapsepõlvest. Olime siis vennaga märksa küll suuremad, algkooliealised vähemalt ning omavahelised erimeelsused nii suured, et kakelungidel vahet ei olnud, samas ise olime ka juba tüdinenud sellest…..tegime ka samasuguse kokkuleppe omavahel – proovime vähemalt nädal aega hästi läbi saada ja enam ei riidle tühja-tähja pärast, ….päris hea tunne oli, korraks, ….see lepe kestis ca 2 päeva, mitte rohkem…:)
🙂
No mul on ju ka poolteist aastat noorem vend, sai ikka kakeldud kyll.