Gretat riidesse pannes mulle ikka meeldib mòistatada, et kelle riided siis nyyd seekord selga said ja kas mòni pàris tema ese ka vahele satub. Enemasti ei satu, sest oma riideid sel vaesel kolmandal lapsel eriti polegi. Onneks ei ole see esialgu veel probleem.
Tàna sai siis selga:
Ato pluus, Carolina pyksid, Triinu aluspyksid, vanaema sòbranna lapselapse body, Emeline sokid, Anita jope, Nele myts ja Anyalise saapad.
Kusjuures, Emeline on väga pettunud näoga, kui ma talle ütlen, et “see on SINU pluus (või mõni muu riideese)”. Ta on alati õhinas, sest ma alati (ma ei tea miks…) seletan talle, kellelt see riideese tuli…
Jajah, ega Triinule ja Atole meeldivad ka teiste asjad rohkem. Kevadel oli Ato nôus kandma ainult Francescolt saadud tossusid. Triinu kahjuks muidugi juba aastaid suurt midagi kuskilt ei saa, pole selliseid tuttavaid, kus oleks vanemaid tydrukuid. Linda kyll oleks, aga tema on paksuke ja lyhike, ta asjad Triinule sobi. Vahel môni ôetytre asi tuleb.
Meil on ka Triinu kàest saadud asjad need kòige olulisemad!
Kas see jope on see, mis enne Anitat veel ka Eiliki oma oli? Ja vahepeal kandis seda ka Vanna vennatùtar Lucrezia 😉
No see ilus must jope, lilled peal.