Ma olen nii erutatud, et ma kohe ei saa ja pean kohe jagama. Kuna kedagi elusuuruses hetkel vòtta ei ole, siis laen ennast siin tyhjaks.

Nagu kuulda- nàha on, meil siin jàlle vàriseb. Seekord kyll mitte otse meie maja all, aga see-eest kòvasti, nii et tunda on ka meil ja mitte vàhe. Yldiselt on selle asjaga nii, et kui kodus vàriseb ja kòik me siin koos oleme, on isegi enam-vàhem. Et kui kukub, siis kukub kòigile korraga kaela ja me oleme vàhemalt koos. Hoopis teine teema on oma laps saata hommikul kooli, mis kòikide kriteeriumite kohaselt yks hetk kindasti kokku kukub. Millal tàpselt, seda muidugi ei tea. Jutt ei ole praegu lasteaia hoonest, mis tegelikult ei ole kah maavàrinakindlaks ehitatud, sest meie piirkonda ei peeta vàga kòrge riskiga piirkonnaks. Seega vàhemalt mòned aastad tagasi, kui see lasteaed ehitati, maavàrimakindlust ei nòutud ja muidugi siis ka vàrinakindlaks ei ehitatud. Aga nagu nàha viimaste nadalate sùndmuste taustal, ei ole ykski stsoon siin saapamaal maavàrinakindel, sest just seda piirkonda, kus need maavàrina keskpunktid viimastel pàevadel asusid on peetud siiani vàikese riskiga piirkonnaks. Nii ka meie piirkond, et jah, vòib vàriseda kyll, nagu siin viimase poole aasta jooksul ka juhtus, kuid tòenàosus on vàike. Nojah, tore teada, kahju ainult, et need kriteeriumid vettpidavad pole.

Aga jah, lasteaed seega maavàrinakindel ei ole, kuid ta on ehitatud yhele korrusele, kòikides klassides on kaks suure uksega vàljapààsu, yks neist otse aeda. Samuti saab kòikidest saalidest otse aeda ning aed on avar, et on ikka kuhu joosta. Ainuke probleem on magavate lastega ja viimastel pàevadel  seetòttu ei ole ka lapsi magama pandud. Kas on nad viidud varem koju vòi hoitud àrkvel. Peale eilset vàrinat olid lapsed terve pàeva òues, sòid kah òues. No lapsed olid kòik vàga rahul, nii pònev juu. Yldiselt saab lasteaia suht vàikeste parandustega vàrinakindlaks teha, mida ehk peale viimaseid sydmusi ja peale kohalike ametlinke survestamist ykshetk ka tehakse.

Suur murelaps on hoopiski algkoolihoone, see kuhu Triinu septembrist minema peaks. See suur must murepilv on meil siin pea kohal hòljunud juba tykk tykk aega ja ega ta pole kuskile kadunud. Kaalusime siin ka kòiki teisi koolivariante, aga midagi mòistlikku vàlja ei mòelnud. Sest isegi kui teised koolimajad on uuemad, ei tàhenda, et nad maavàrinakindlad oleks. Lisaks on meie làhemate ymberkaudsete koolide maine pigem vilets, samas kui meie kyla kool on just vàga hea mainega. Lisaks muidugi ka vàhem tàhtsamad, kuid siiski olulised faktorid – kohalikud sòbrad, eks kòik samasse kooli làhevad ning làheduse mugavus, ei mingit autoga edasi-tagasi viimist. Seega kirjutasime Triinu siiski siia kooli, kuigi vàga-vàga raske sydamega ja lootusega, et ehk midagi enne sùgist muutub.

Koolimaja on vàga vana. Nii sada aastat vòi rohkemgi. See ei ole liialdatud number. See vanus vòib olla ei olekski nii hull, sest on ju kyll vanu maju, mis kaljukindlalt ehitatud. Probleem seisneb aastate jooksul tehtud parandustòòdes, mis on seda maja oluliselt nòrgendanud. Paar aastat tagasi vahetati senine puukatus betoonkatuse vastu. Noh, vàga tore, uus katus, aga see maja ei suuda seda katust kanda. Niisama kyll, aga maavàrina puhul kukub see mitmeid tonne kaaluv kivikamakas lihtsalt selga kòigele sellele mis seal all on. Ehk siis 8 klassitàit lapsi ja òpetajad. Maja on ise kahekorruseline, kusjuures teiselt korruselt tuleb alla ainult yks suht kitsas, kàànakuga trepp ning teisel korrusel on alati vàhemalt neli klassi. Ei mingit vàlist tuletòrjetreppi vòi muud lisavàljapààsu. Lisaks on hoov suht kitsas, et variseva maja eest pole isegi kuhugi joosta. Yhesònaga totaalne lòks. Peale igat maavàrinat on seintesse tekkinud mòni uus mòra, laest kukub krohvi alla ning teisel korrusel kòndides terve pòrand òòtsub.

Nyyd tekib muidugi kysimus, et kuidas on vòimalik, et selline katus yldse ehitati ja miks ei tehta mitte mingisuguseid kontrolle, et tòestada maja turvalisust. Noh, selle kohta vòib siis òelda kahe sònaga – Itaalia ametnikud. Meie “tore” kylavalitus ning imelikul kombel ka kooli president on siiani ainult syydistanud vanemaid paanika tekitamises ning vàitnud, et kòik on vastavalt normidele ja mingit ohtu ei ole. Mingisugused nende omad insenerid vàitvat nii. Samas kui ka meie isiklikult ning ka teised vanemad on comunest teinud jàrelpàrimise dokumentide kohta, mis tòestaksid maja turvalisust, ei ole saanud neilt mitte kui midagi. Sest neid dokumente lihtsalt ei olegi olemas. Kui nyyd peale neid viimaseid maavàrinaid panid paljud linnavalitsused oma koolid kinni ja ning lasid inspektoritel koolid uuesti yle vaadata, siis meie ametnikud ei teinud absoluutselt mitte kui midagi.

Seega tàna hommikul vòtsid vanemad tòeliselt ohjad enda kàtte ja keerasid kogu kyla pea peale. Lisaks igasugustele inspektoritele, inseneridele ja muudele ametnikele, on Itaalias tuletòrje see, eks vaatab sellised riskantsed ehitised yle ja ytleb siis kas see on turvaline vòi mitte. Vanemad tegid siis seda mida oleks pidanud juba ammu tegema linnapea, kutsus vàlja tuletòrje. Kohale ajas end ka aselinnapea, vehkides kàtega ja sòimates vanemaid ajukààbikuteks, et mis paanika tekitamine see siin kàib ja kuidas te yldse julgesite ilma linnapeaga kooskòlastamata tuletòrje kohale kutsuda ning nemad ei kavatse kyll seda tuletòrjet kinni maksta. Kallis aselinnapea unustas aga seejuures yhe olulise pisidetaili, et need inimesed keda ta siin sòimab, on tema linna elanikud, maksavad tema linnavalitsusse oma makse ja tema palk on otseselt nende inimeste taskutest kinni makstud. No midagi umbes nii. Tàielik tsirkus. Aga ok, seda poliitilist poolt ma ei hakka siin praegu lahkama, et miks meie linnapea ja ka kooli president nii absurdselt kàituvad, et tekib kohati mòte, on nad yldse inimesed vòi mingilt muult planeedilt.

Lastel kool siiski kàis, sest kooli president ei olnud andnud kàsku kool sulgeda, seega ei olnud òpetajatel òigust ka tunde mitte enda. Osad lapsed viidi yle teise majja, ning ylejàànud tegid “tundi” òues. Tuletòrjujad tulid, kuulasid vanemate jutu àra ning hakkasid kooli yle vaatama. Ei làinudki kaua kui nad vàlja tulid ja teatasid, et siin ei ole midagi oodata, see kool tuleb sulgeda! Selle aja peale oli yks lapsevanem ka L’Arena ajakirjaniku kohale kutsunud, et nyyd làheb kohe eriti pònevaks. Nyyd on kool kinni ja homme artikkel lehes.

Tegelikult on muidugi kòik palju keerulisem kui ma siin praegu kirjeldasin, ning kamm selle kooli sulgemise ja uue ehitamise ymber on kàinud juba aastaid. Kuid nyyd lòpuks tundub, et asjad hakkavad liikuma ja ma olen kohe nii erutatud ja ònnelik, sest minu jaoks on see ju veel eriti òigel ajal. Làhen nyyd ruttu kùla peale, sest mine tea mis uut vahepeal toimunud on!