Luiskaja

Kui sul ei lubata midagi teha vòi vastupidi, kàstakse midagi sellist teha, mida vàga teha ei tahaks, siis kuidas teha nii, et lòpuks ikka oma tahtmist saada? Tuleb luua pretsedent! Kui juba kuskil on nii olnud, siis peab nii olema ka meie majas!

Atol on alati pretsedent varnast vòtta.

“Ato, palun sòò natuke porgandeid ka, mitte ainult pastat.”

“Aga mina nàgin yhte last, kes sòi ainult pastat!” – ok, seda vòib isegi uskuda.

“Ato, sòida palun rattaga tee ààres.”

Aga mina nàgin yhte onu, kes sòitis keset teed. – ok, ka seda vòib uskuda.

Ato, òhtul peab ikka hambaid ka pesema.

Aga mina nàgin yhte onu, kes ei pese hambaid.  Eee, jah vòimalik, aga kus sa seda onu siis nàgid?

Televiisoris! – samuti pole vòimatu.

Ato, sul on pyksid valepidi jalas. Ato, àra tòsta Gretat. Ato, palun sòò jààtist laua ààres. ine jne.

Atol on alati kòigele vastus olemas. Aga mina nàgin….

Tavaliselt on ta nàinud onu, aga vahest ka mònda binot ehk bambinot. Tàna hommikul oli aga uus variant. Nòudis teist torditykki, oma autole, eks kah vàidetavalt torti sòòb. Minu vastusele, et autod ei sòò torte vaid sòòvad bensiini, tuli tavapàrane vastus:

Ma io visto, una volta un auto che mansia la torta!

Ytleb ta seda muidugi nii siiralt, et jàà vòi uskuma.