Seda, et lastele pole mòtet mànguasju osta, on niigi teada. See muidugi ei tàhenda, et lapsevanemad seda ei teeks, kaasaarvatud mina. Seda, et ma mànguasju oma shoppamisevajaduse rahuldamiseks soetan, on kah ammu selgeks saanud. No igal juhul mànguasju meie lastel on. Mis aga muidugi ei tàhenda, et nad nendega màngiks. Vòi no vàhemalt sihtotstarbeliselt eriti küll mitte. Ok, see selleks, aga mis see trànihunnik siin pildid siia puutub, eks. See on Triinu koti sisu. ÜHE koti sisu, kui täpsem olla. Kui neid kotte liiga palju tekib ja nad igal pool mööda maja ripuvad, siis teen väikest sorteerimist ja üritan träni maja peale ära jaotada. Viimane kord oli neid kotte seitse. Kõik paksult asju täis. Triinu ise valvab neid kiivalt, sest need on TEMA ASJAD! (LE MIE COSE!) Mitte, et ta ise mäletaks mis mingis kotis on. Aga kust see träni siis ikkagi pärit on ja

millega tegu. Põhimõtteliselt võib kotti sattuda absoluutselt kõik mis sinna vähegi mahub – nukuserviis, huulepulk, kamm, mängukiisu, puust redis on sellised tavalisemad asjad. Piltidega salvrätikud, lõngajupid, vana kell, õuest puu alt korjatud oliivid, vanaema katkised keed, mängukaardid, kunstlilled, kõrred, märkmikust rebitud paberilipakad, linnusuled, heegeldatud linik, keetmata pasta, mandariinikoored, postkaardid, kustukumm, issi foto, juuksekummid jne jne. See on selline lõputu nimekiri üldiselt. Paljud asjad on meil siit maja pealt kokku korjatud, kuid suur osa pärineb vanaema Maria sahtlitest. Ega vanaema ei tea isegi, mida Triinu seal olles oma kottidesse topib. Mingi aja tagant saadan siis kotitäie kraami vanaemale tagasi. Nende kottidega ta siis rändab siin toast tuppa, vahel laob kogu kraami kuhugi laiali ja mängib mingeid omi mänge. Mind ei ole neisse kaasatud, lausa vastupidi. Kui peaksin ta mängule peale sattuma, siis teatab mulle "Emme, sina mine tee süüa, mina mängin!" Seega, ma päris täpselt ei teagi mis mängud tal seal on. Aga mänge välja mõtlema on ta meister. Üks nädal mängis kolm päeva kõrvitsaga. Ükspäev oli kõrvits elus ja rääkis, teine päev oli ta aga sünnipäevatort ja ta söödi jäneste poolt hoopis ära. Need on siis need mängud mis mul tähele õnnestus panna. 



Üks peamisi mänguasju on tal lilledega pearätik. Peale traditsiooniliste: rätik on tekk, rätik on seelik, rätik on kott, rätik on vaip, rätik räägib – on siin veel üks näide. Rätik tuleb laotada põrandale, võtta köögikapist pakk pastat ja siis iga lille peale üks pasta panna. Kodune MontessorI.