Tegelt on neid kaks, teine ei olnud veel valmis kui pilt tehtud sai.

Poes olid mùùgil spetsiaalsed halloweeni kòrvitsad, mis oma tàiusliku ùmarsuse ja oranzi vàrviga kohe kutsusid ostma. Mitte, et see pidu meile kuidagi tàhtis oleks, seda kindlasti mitte, aga lastega kòrvitsat kraapida on ju ikka tore.

Kòrvitsategu. Ato viimaseid pàevi vana soenguga.

Peale lasteaeda on Triinul luba vaadata natuke multifilme. Ato magab ja Triinu vaatab "suurte" multikaid, sest kui Ato ka seltskonnas on, siis saab ainult BabyTV-d ja see on Triinu jaoks liiga titekas. See, mis tàpselt on suurte multikas, on meil veel lahtine. Minu jaoks on see mòni muu, kuid ikkagi suht titekas multifilm, kus ei ole monstrumeid, pauke, kisa ja kàra. Sellega pole probleemi, sellised multikad Triinule ei meeldigi. Samuti ei arva ma suurt multikatest, kus on mingid imelikud suurte silmadega haldjad vòi tùdrukud, kes on vàrvitud, kàivad miniseelikus ja nabapluusis ning òòtsutavad puusi. Siinkohal làhevad meie arvamused Triinuga lahku. Triinu ikka alati ùritab: "Emme, sa pead vajutama seda teist nuppu (et ma pean ùhesònaga kanalit vahetama) ja panema seda roosat, suurte trùgrukrute multivilmi. " Mina muidugi ei pane ja ùldiselt Triinu siis lòpuks ka lepib minu valitud karumòmmi multikaga.

Teine lahkarvamus on meil multikavaatamise aeg. Mina ùldiselt hakkan peale poolt tundi muutuma rahutuks. Et Triinut siis telksu eest àra saada, pean vàlja kàima mingi eriti huvitava idee. Yks mis toimib alati on koogi tegemine. Aga kuna ma vist olen sellega viimasel ajal liialdanud ning asi on oma vòlu hakanud kaotama, vòi oli lihtsalt multikas liiga huvitav, siis viimane kord kui ma Triinu kooki tegema kutsusin, hòikas ta mulle entusiastlikult vastu: "Emme, sina vòta kòik asjad, sega kokku, siis kalla vormi ja pàrast mina tulen kooki sòòma. Teeme nii emme, eks!" Aga mina ei olnud nòus ja peale vàikest kemplemist tuli ta siiski kooki tegema. Ja oli vàga rahul, nagu ikka. Kusjuures kooki ta ise pàrast ei sòò. Kui just ei ole shokolaadikook.

Kiisud kamapalle sòòmas

Triinu sòbrale Lindale kingiti laste meikimisvahendid. Selline roosa ja sàtendav karp, kus on sees veel roosamad ja sàtendavamad plògad mida saab nàole mààrida. No millest veel ùks kolmeaastane roosahull unistada vòib! Triinu ei saanud oma sòbranna kingituselt silmi. Issi nàgi tùtre kimbatust ja muidugi lubas kohe ka Triinule sellised osta. Mina vana ròòmurikkuja muidugi laitsin mòtte maha. Kolmeaastasel siin vaja ennast vàrvima hakata, no mida veel! Oma suure uudishimu saab ta ka minu ùhe huulepulga ja lauvàrviga rahuldatud, need làhevadki muidu pahaks. Korra me ikka kàisime issi tungival nòudmisel mingeid meigikarpe vaatamas, aga ònneks osutusid need liiga kalliks. Sest ega ma ei lubanud siis mingit kahtlast lastele toodetud Hiina ràmpsu osta vaid et kui osta, siis midagi kvaliteetset.

Kuid tegelikult sain ma kohe aru, et ega Triinul polegi oluline, et need just meigiasjad oleks, tal on tàhtis, et saaks nàole joonistada. Nii ma siis ostsingi hoopis nàomaalingute pliiatsid, kusjuures neist mòni isegi sàdeleb ja sellega oligi rahu majas.

Kommentaarid:

03/11/2009 Raine De Giorgi
Ato nàeb jah selle vàljakasvanud soenguga naljakas vàlja 😀 Ja Triinu on ikka eriti kaval: “emme vòta kòik asjad valmis, sega kòik kokku ….” 😀