Määratlemata

Viimased uudised


Uskumatu, Renato juba ongi vaat et kuuvanune. Ma siin muudkui ootan ja ootan, et millal küll elu rutiinsemat vormi hakkab võtma. Nüüd juba tundub, et vist hakkab. Kuidas ma küll armastan rutiini! Mitte seda rutiini, et iga hommik peab üles tõusma ja tööle minema, aga vot sellist rutiini, et iga hommik saan pesta hambaid ja lausa iga päev jõuan dushi alla ning hommikukohvi joon ikka enne lõunat mitte pool viis õhtul.

 

Aga tegelikut on Renato väga tubli. Esimene nädal ta ainult magas. Ei nutnud vist kordagi, ainult röhkis ja niutsus läbi une. Triinu ütleb ka, et Renato teeb röhh-röhh, samamoodi nagu notsud. Silmad tegi esimest korda lahti alles viiendal päeval, sedagi ainult korraks vidutades. Nüüd muidugi on kõvasti aega edasi läinud, tervelt 3 nädalat, ja päris kogu aeg Renato enam ei maga. Nüüd vahel nutab ka. Samuti teab ta juba väga hästi mis talle meeldib ja mis mitte. Vanniskäik väga ei meeldi. Täna me käisime see-eest kolmekesi (mina, Triinu ja Renato) ja see oli juba meeldivam. Paljalt ka ei meeldi olla. Meeletult meeldib olla süles, aga ainult minu süles. Vahest ma aga tahaks kah midagi teha või teed juua ja lapse sülest ära panna. Sellest tekib tavaliselt arusaamatus ja see on ka üks peamisi nutu põhjuseid.

Magamisega on üllatuslikult tekkinud isegi mingi rütm juba. Kui alguses toimus magamine 24h, siis ootasin huvi ja hirmuga, et huvitav kui nüüd hakatakse natuke ka üleval olema, et kumb siis valitakse – öö või päev? Läks õnneks, valiti päev. Seega kuskil 9st õhtul kuni 5-6 hommikul on raudselt magamine, ilma igasuguste nuttude ja sahmimisteta. Söögipausid muidugi on, aga neidki kõigest 1-2. Korra on isegi 6 tundi järjest magatud.

Vaatamata lahjale söömisele öösel, teeb ta selle tõenäoliselt päeval järgi, sest kaalu on tulnud iga nädalaga nii 300g juurde.

Päeval magab Renato õues kärus. Seda ma muidugi kõva häälega siin ei kuuluta. Itaallaste jaoks on õues magamine midagi väga kummalist. Samas, kuuajasega mööda ostukeskust kärutada, on igati normaalne.

 

Triinu on ka tubli. Esimestel päevadel ta küll trügis sülle just see moment kui Renato süles oli, kuid paari päevaga kadus see komme ära. Kuna Renato





magas enamasti ja Paolo oli ka kodus, siis sai Triinu rohkem kui piisavalt tähelepanu ning armukadeduseks polnud põhjust. Nüüd aga, kui me kolmekesi kodus oleme ja Renato on otsustanud nutta, siis vahest viskab Triinul see Renatole keskendumine üle ja hakkab sülle nõudma või mind näpust kuhugi tirima või midagi tahtma. Vahest tuleb tal täpselt sel momendil süleisu kui kuuleme monitorist Renato vääksumist, või siis on tal midagi vaja just sekund peale seda kui olen maha istunud ja Renato on end tissi otsa haakinud. Aga nüüd käib ju Triinu lasteaias ja seega on ka meie kolmekesiolemist vähem.

 

Lasteaiaga läheb meeldivalt hästi. Esimene nädal oli harjutamisenädal. Sellega tegeles Paolo. Kuskil 4-5 päeval tekkis väike kriis kui Triinu jagas ära, et mingi hetk läheb issi ära. Käis siis teda iga 2 minuti tagant kontrollimas kas on ikka alles ning kui lõpuks issi läkski ära, tuli ka nutt. Kuid seda jätkus kõigest minutiks või nii (issi kuulas ukse taga….) ning viimased korrad tegi lihtsalt issile tsau ja läks oma lasteaiaasju ajama. Nüüd meil siis käibki nii, et hommikul viib Paolo Triinu lasteaeda ja mina lähen nii 13.00 paiku talle järgi. Õnneks ei ole Paolol mingit kella peale tööle minemist, seega hommikuti võtame asja rahulikult, mingit kella peale ärkamist ja aovalges lasteaeda tirimist ei toimu.

Sööb ta lasteaias isukalt. Puuviljad sööb tavaliselt ära nii enda kui ka mõne teise lapse omad. Toidud on neil seal muidugi head. Kokk ei ole mingi niisama määrdunud kitliga kokatädi vaid ikka kohe chef. Nii nad teda nimetavad.

Kommentaarid:

28/01/2008 Vanaema Eestist
Palju, palju õnne pisike poiss! Juba ongi kuu möödas. Ja rõõm lugeda, et sul on Renato magamisega vedanud. Mul on need oma 7 magamata kuu tunne veel siiani keres, kui Anti otsustas öösel elama hakata ja sina nagu normaalne inimene päeval. Nii et kui Anti nii hommikul kuue ajal magama jäi, siis kuskil pool seitse-seitse kostus sinu rõõmsat hõiskamist.

28/01/2008 Külli Voit
See on see ütlus, et ära ikka enne õhtut hõiska…Täpselt öö peale kirjatüki valmimist sain vaat et terve öö üleval istuda. Loodetavasti on see ajutine nähtus.
Aga Triinu ei tahtnud täna lasteaiast koju tulla…

30/01/2008 Raine De Giorgi
Oh kui tore, et teil kenasti läheb. Meil on siin vennanaine peaaegu kolmekuusega ning tema laps esimene kuu magas ainult 3-4 tundi ja siis söömine ja mähku vahetamine. nüüd on asi neil juba rutiinsem ning päeval mängivad ning õhtul/öösel magavad..
Küll sul on ikka armsad lapsed!

31/01/2008 Annumannu Post
Renato on kohe sellise tòsise poisi nàoga.Pakun, et jàrjekordne sinisilm:P.Ja rutiini armastan mina ka, mulle kohe meeldivad kindlad kellaajad ja palju kergem on oma tegevusi sàttida ja plaane teha:).Lasteaiaga on teil seega kòik ilusti làinud.Meie ootame kannatamatult juba septembrit:).Ma vaatan, et potitreening ka teil aktiivselt kàsil.Meil ka see igapàevane teema praegu ja pàeval( ka magamise ajal ) màhkmeid ei kasuta, isegi kui pùksi tuleb tihti.Vàljas ja òòsel paneme veel alla.Oh tuleks juba see pàev, kui nendest màhkmetest vabaks saaks:)

05/02/2008 Külli Voit
On jah tõsine poiss. No kaljukits ju, nad pidavatki olema nagu väikesed vanainimesed. Lisaks me avastasime, et kui ta üldse kellegagi sarnaneb, siis oma nimekaimust vanaisaga. Vanaisale on see muidugi mesi kõrvadele ja suur kompliment. Renatole….noh, ma ei tea kui suur kompliment see on. Aga eks tal kasvades kaob ära see vanainimese nägu ja tuleb poisi nägu asemele.
A triinu potiteema väärib lausa uut postitust…