Vaatamata minu sihikindlale eesti keele kasutamisele hakkab Triinu aina rohkem ja rohkem itaalia keelele üle minema. Mõtlesime siin miks see küll nii on, sest ajaliselt on ta ju endiselt siiski kõige rohkem minuga ja eesti keele sees. Üks põhjus on vist see, et eesti keelt kuuleb ta ainult minu suust kui ma räägin temaga või noh, ok ka Pojaga ning need vestlused on paratamatult natuke üheülbalised. Itaalia keelt kuuleb ta igasugustes variantides ning igasugust teksti.

 

Teiseks on mulle hakanud tunduma, et itaalia keelt on lihtsam omandada. Itaaliakeelsete sõnade puhul ei tee Triinu peaaegu üldse vigu. Okei, kui ütleb formaggio, siis see r seal on peaaegu olematu, kuid see pole mingi viga.

Eesti keeles on see-eest hulk sõnu mida ma saan aru küll mida ta öelda tahab, kuid need on täiesti valesti. Näiteks vahetab ta esimestel silpidel konsonandid ära: Raamat – maana, peegel-geebe, tasku – katu, tomat – mota, piim – mii.  Seda ma olen märganud ka Eestis elavate eesti laste puhul, seega põhjus ei ole kakskeelsuses. Teiseks, nagu on näha ka neist näidetest, kui sõna lõpeb konsonandiga, siis Triinu üldjuhul seda viimast tähte ei ütle. Itaalia keeles sõnad aga lõpevad kõik vokaaliga ning sellist probleemi tekkida ei saagi.

Eesti keeles ütleb Triinu vahel V tähe asemel B: oliivid on obiibi ja veel on bee. Itaalia keeles nagu ütleks õigesti.

 

Lisaks on veel mõned sõnad, mis on on täiesti teemast mööda ning ma ei saa üldse aru kuidas nad sellise kuju on võtnud. Näiteks kook on kuuka ja müts järjepidevalt nupu. Võib-olla tuleb see kapuutsist või siis jopest, sest need viimased ju käivad alati koos ja tal on lihtsalt sassi läinud.

Üks universaalne sõna on talla. See siis tähendab seda kui on vaja trepist üles minna või ka alla tulla ning ka trepp ise võib olla talla. Tõenäoliselt on ta ühendanud sõnapaari tule alla, mida ta on kuhugi ronides sadu korda kuulma pidanud.

 

Koguseliselt on eestikeelset juttu siiski endiselt rohkem, võib-olla ka sellepärast paistavad vead rohkem välja.

 

Minu suureks üllatuseks jagab Triinu kohati ka selle ära kellega mis keeles rääkida. Näiteks nõuab ta minult alati jäätist, aga vanaemalt gelatot ja seda ka siis kui me mõlemad kohal oleme.  Kodus otsitakse kapist kommi, aga vanaema juures calamellat. Suurim oli minu üllatus kui läksime üle tee trattoriasse ja seal oli köögis kass. Trattoriamutid on Triinule juba vanad sõbrad ning muidugi räägitakse nendega itaalia keeles. Triinu tormas kööki, ise hüüdes gatto, gatto! Ja mina sinnamaani ei teadnudki, et ta ka itaalia keeles kass öelda oskab.

 

Lahe on see kuidas Triinu täiskasvanutelt nende parasiitväljendeid või rääkimisviise omastab. Ma ei tea kui hea või kasulik see on, aga naljakas küll. Näiteks ajab ta Pojat koerakausiga taga ja räägib  „dai, vieni Poja, vieni, vieni dai!“. Niimoodi räägib issi koeraga siis kui ta seisab koerarihm peos, sulejopes välisukse ees higistades ning üritab diivanil kerratõmmanud koera õue saada. Või kui Linnu teeb söögistreiki ja issi üritab teda sööma meelitada.

 

Vanaemalt on Triinu pärinud väljendi „Khmm….che buono!“ ainult et väikese erinevusega. Kui vanaema kasutab väljendit sihtotstarbeliselt ehk siis maitsvate toitude puhul, siis Triinu päris toidu puhul ei kasuta. Küll aga kõige muu puhul mida ta on otsustanud süüa ja peab mind kuidagi veenma, et asi on ikka söömist väärt küll. Näiteks koeraküpsiste, hambapasta või näokreemi puhul.

 

Väga laialt on Triinul kasutuses tüüpilised itaallaste lausepikendused nagu allora, ecco! ja uffa!

Suur alloratamine käib kui on vaja midagi joonistada. Või õigemini kui ta joonistab kuusid, sest peale kuude ta muud midagi ei joonistagi. Võtab pliiatsi ja paberi, sätib end diivanile istuma ja seletab: allora…kuu…allora…allora kuu…kuu allora jne.

 

Uffa ütlevad itaallased tavaliselt siis, kui midagi on KOGEMATA nässu läinud, maha kukkunud või valesti. Triinu versioon on aga selline, et ta kallab kõike muud kui kogemata piima tassist laua peale ja siis teatab Uffa!

 

Minult on ta pärinud eeee…..tamise. Kui ma ei suuda leida õiget sõna või ma lihtsalt ei tea kuidas midagi itaalia keeles öelda, siis ma hakkan eeetama. Ehk siis venitan lause alguses või keskel mingit mõtetut eeed. Et ma niimoodi teen, sain alles siis aru kui Triinu kah eeetama hakkas.

 

Teiseks on vist minu pärand okeitamine. Triinul on komme väga kategooriliselt teada anda kui ta midagi ei taha või midagi ei meeldi. Näiteks küsin ma täiesti heasoovlikult kas ta kiikuda tahab, ei mingit sundi eks. Selle peale teatab ta ülikategooriliselt NONONONONOO KAAGA!!! Umbes, et kuidas ma üldse nii lolli idee peale tulla sain. Ma siis tavaliselt vastan umbes nii: okei, okei ei kiigu kui ei taha.

 

Nüüd kui ta on üksinda teise tuppa kadunud ja seal kahtlaselt vaikselt millegagi tegeleb ning ma ukse peale saabununa avastan, et ta on kõik oma riided mööda tuba laiali loopinud, siis Triinu teatab okei, okei ja nügib mind selg ees uuesti uksest välja. Näha on, et ta teab ise ka väga hästi, et on mingi jamaga hakkama saanud, aga nii suur isu on veel natuke oma laamendamist nautida enne kui tüütu ema seda likvideerima asub.

Kommentaarid:

28/12/2007 Annumannu Post
Tundub, et see itaalia keele kiirem omandamine on siin meil vist kòigi lastel ùhine.Ju ikka loeb see, et ùhiskond on siin itaalia keelne ja paratamatult hakkab see kùlge.Igasuguse arengu ùle on hea meel, niiet rààkigu vòi jaapani keeles;)Imelik on see, et selline sòna nagu nàiteks mùts on tal raske òelda ja samas sellise sòna nagu nàiteks foccacia ùtleb tàiesti selgelt vàlja.Seda Okeitamise lugu oli hea lugeda, sest meil on see tàpselt samamoodi.Kui midagi pakun talle, mis preilile hetkel meeltmòòda pole, siis tuleb ka kohe suur NONONONO, mina siis muidugi, et ok ok, rahu rahu, ei ole vaja kui ei taha, sorry, et kùsida julgesin:D.Kui te nùùd elate oma uues ja suuremas kodus, kas Triinul on pàrsis oma tuba olemas?Magab ta seal?Huvipàrast kùsin, kuna meil just see teema ùleval praegu:)

28/12/2007 Vanaema Eestist
Tõesti kahju, et omal ajal sinu keeleõppimist üles ei kirjutanud. Aga üks asi on küll meeles: utsu ja tutti. Uts oli vorst ja tutt oli juust. Kuna tol ajal olid need ka ainsad asjad, mida poest leiva peale panemiseks osta sai, siis seepärast ongi hästi vist meelde jäänud.

28/12/2007 Külli Voit
Triinul on nüüd jah oma tuba ja sellest kolimiseprotsessist ma tahaks oma Uus kodu vol. 2 kirjutada kuid see mul kuidagi ei edene praegu. Vabu päevi ka rohkem pole. Aga lühidalt võin öelda seda, et oma tuppa kolimine läks üleootuste libedalt. Ei olnud nagu üldse probleemi, ei mingeid öiseid ärkamisi või magamaminekul suuri streike. Tal vist peaasi, et oleks oma voodi ning tema jänesed, muu pole oliline.

29/12/2007 Monica Juhtund – Orsi
Meil täitsa vastupidi, laps räägib AINULT eesti keelt ja mulle tundub et palju kergem kui itaalia keel , ta on proovind korrata järgi sõnu aga vähe…. ilusti tulevad eestik sõnad välja ka ..probleemi pole minu arust . Öeldakse et niisama rääkimisest ei piisa jah vähemuskeele selgeks saamisest , vaja on mänge mängida selles keeles, laulda ,saateid vaadata ….jne…..mida me kõike teeme 🙂