Ei tea mina last kes eelistaks riideid paljasolemisele. Ennast ma nii vàiksena kui Triinu praegu, muidugi ei màleta, kuid natuke suuremana eelistasin kindlasti pigem vàhe kui palju. Nyyd on vastupidi. Huvitav millal see murdepunkt oli…
Ega Triinugi teistest lastest erine. Kui ma vàhegi laseks, siis oleks ta vist kogu aeg paljalt. Kui òuest tulles vòtan jopet àra, siis kysib lootusrikkalt "palja? palja?" , et ehk veab ja kooritakse ka ylejàànud riided seljast. Ise ta ennast pàris paljaks veel ei saa, kuigi pluusi venitab hoolega ja mòne lotakama saab vahest seljast àra kah. Sokkidega see-eest saab kergelt hakkama, muidugi ainult àravòtmisega, kuid vastupidist polegi ju tarvis. Sokid pysivad jalas ainult òue minnes, kui on ka mingid jalanòud otsas. Pykstega on kòige keerulisem, kuid kui neid juhuslikult ei ole, siis màhku lendab kohe suures kaares minema.
Kui siis asjalood on kulgenud nii kuis meeldib Triinule ja tal on ònnestunud end paljaks koorida, siis kihutab mòòda tuba, kàib ennast peeglist imetlemas, tantsib, keerutab, patsutab oma kòhtu ning korrutab palja, palja.
Kommentaarid:
18/10/2007 TädiMari .
Sa oled kunagi sellest juba kirjtuanud,e t Triinule ei meeldi riided eriti. Iga kord kui ma pean Anitat riietama siis mulle tuleb see meelde; mähkimislaud on tegelt lahe koht ja seal talle meeldib, kuni ma teda lahti riietan… Juba mähku paneku ajal ajab ta oma kõhu punni ja jalad kõveraks, kui ma jõuan varrukateni siis ta juba nutab.
Kujutan ette, et ka meil hakkab siis selline kamm aastaselt….
19/10/2007 Külli Voit
Nàedsa siis…ise ma ei màletagi, et sest juttu juba olnud. Kuigi see titeaegne riidestreik làks mingi aeg yle, vist kuskil siis kui hakkas istuma ja ei pidanud enam pikali asendis riidesse toppima. Ega ta tegelikult praegu riidessepaneku vastu streigi, lihtsalt eelistab paljana olemist. Kuid muidugi ei saa ma teda màhkmest jopeni yhe hooga riidesse, vahepeal paneb ikka mitu korda vehkat.
23/10/2007 eda luu
See riiete värk on vist enamusel lastel mingi kamm.Robert kisub ka esimesel võimalusel sokid jalast, kusjuures ta lubab need lahkesti tagasi panna.Ainult selleks, et need kohe uuesti ära võtta. Kui Ralf väike oli, siis karjus ta nagu tuletõrjeauto, kui mütsi pähe pandi, kuigi ülejäänud riiete vastu polnud tal midagi.Tegelikult see segadus riietumisega kestab Ralfil natuke siiani, ta muidugi ei karju enam riidesse pannes, sest saab ju juba 16, aga seda enam karjun mina, kui ma tulemust näen.Kui ikka terve sooja suve käiakse pikkades pükstes ja sooja fliisiga ja siis äkki oktoobris tõmmatakse lühikesed püksid jalga… See küll paari aasta tagune lugu, aga ta oskab ka muudmoodi riideid huvitavalt kombineerida.Võibolla hakkab see siiski varsti üle minema, sest alles eile ta küsis oma kindaid ja on ju oktoober ja mitte juuli. Tegelikult ainuke, kes pole kunagi riie4test mingit probleemi teinud ega midagi ära kiskunud, on Iris.Teda oleks päev läbi võinud kinni ja lahti riietada.Ta on muidugi paras tibi, alati on sõda sellepärast, et kodus ei kanta piduriideid jne. See ei sega teda muidugi salaja valgeid pükse jalga panemast ja siis hakkamast guassvärvidega põrandat värvima.