Ajasin siin eelnevalt pealkirjad ja tekstid sassi…vot see on òige 7 kuuse jutt.

Sel kuul arst meid nàha ei tahtnud, seega mòòdud puuduvad. Nii umbes pakun vàlja, et kaalu on 8 kilo ringis ja pikkust 70ne umber.

Seitsmenda kuu edusammudeks on esmalt muidugi roomamine, mis esialgu on veel kyll natuke kohmakas. Kohati tundub, et vaev on màrksa suurem kui asi vààrt. Edukaks roomamiseks tuleb kòvasti puhkida,  nàpud laiali ajada ja kàsi suure kaarega enam-vàhem samasse punkti tagasi panna, kust alustati. Vahel ònnestub ka natuke edasi liikuda, tihtipeale kahjuks ainult tagasi. Headeks motivaatoriteks on telekapult ja Linnu. Kui yks neist silmapiiril, siis tuleb ka roomamine pàris kàrmelt vàlja.

Kui siiani piirdus Triinu maailm vaiba piiridega, siis nyydseks on ka need yletatud ja LòPUKS OMETIGI peale pikka-pikka seitset kuud, jòudis puhtalt omal jalal armsa palmipuuni, krabas sealt lehe ja toppis suhu. Samuti sai lòpuks àra katsutud ka DVD -màngija ja televiisor.

Lisaks roomamisele saab Triinu nyyd ise istukile tagasi. Nii et ma ei peagi enam 50x pàevas teda istuma aitama. Aga ega see ei tàhenda, et ma vòin nyyd rahulikult kohvi juua ja ajalehte lugeda. Nii kui yks oskus on enam-vàhem selge, tuleb ju kohe midagi uut hakata proovima.

Uueks asjaks on diivani najal pysti upitamine. Pàris pysti ise veel ei saa, aga pòlvili kyll. Sealt edasi on vaja, et keegi aitaks. Natukese aja pàrast potsatab maha ja jàlle uuesti ronima…