Koju jòudes ootas meid mitte just vàga meeldiv yllatus – keegi tegelane oli yritanud meie ust lahti kangutada. Onneks sisse ei pààsenud, aga luku painutas niimoodi àra, et esimene hetk ei saanud me ust lahtigi. Peale mòningat pusimist lukk siiski keeras ja pààsesime tuppa. Ebameeldiv kogemus, kuid ei midagi hullu ning hommikuks oli vahejuhtum juba peaaegu ununenud. Aga kahjuks mitte kauaks…kui me lòuna paiku otsustasime lòpuks vàlja minna, siis lukk jàlle ei toiminud. Peale mòningast tulemuseta ukse taga rassimist, otsustas issi, et ta làheb katuseakna kaudu naabri terrassile ja proovib vàljastpoolt ust avada. Ma kyll pyydsin veenda, et ehk kutsuks pigem mòne lukuavaja vòi muu asjapulga, sest miks peaks see lukk vàljastpoolt avanema kui ta seestpoolt seda ei tee. Pealegi me elame siiski viiendal korrusel ning katus on kaldega… Aga loomulikult kui yks mees on juba ronima hakanud, siis ei peata teda miski. Onneks jòudis issi kenasti naabri terrassile ja sealt meie ukse taha ning loomulikult ei avanenud uks ka vàljastpoolt proovides. Selle madistamise peale oli juba kena arv maja mutikesi meil ukse taha asja uurima tulnud. Kell hakkas juba kaks saama. Pakkisin Triinu uuesti riidest lahti hakkasin teda magama sàttima. Meil polnud seespool hàda midagi. Ainus kes kogu vàrgi pàrast natuke kannatas, oli Lynni, kes vaeseke polnud veel pissile saanduki. Aga Lynn on meil ònneks erakordselt pika pidamisega, keeras ennast diivanile rulli ja jài paremaid aegu ootama.

Siis otsustas issi kutsuda tuletòrje.  Varsti oligi vàljast kuulda sireene ja mòne minuti pàrast oli neli tursket tuletòrjujat meil ukse taga. Issi tundis maja mutikeste ees kyll natukene  piinlikust, sest me olime jah luku taga ja Lynni ei olnud hommikust saadik pissile saanud, kuid asi ei olnud siiski nii hull, et oleks pidanud kohe terve brigaadiga ja sireenide huilgel kohale lendama. Tuletòrjujad ònneks olid asjalikud ja 15 min olime vabaduses.